Seniks, kuni spetsialistid loovad selgust katastroofi põhjustes ning selgitavad välja selle ökoloogilisi mõjusid, on Kasahstan keelustanud Prootonite stardid.

Plahvatus toimus umbes kaks minutit pärast starti: Interfaksi andmeil 135-ndal, Novosti andmeil aga 139-ndal lennusekundil.

„Esialgseil andmeil“ toimus see enne „teise astme kanderakettide eraldumist“, tsiteeris Novosti Roskosmose esindajat.

Jaapani kosomoseaparaat JCSat 11 oli ette nähtud side tagamiseks Jaapanis, aga ka Vaikse ookeani regioonis ning Havail. Satelliit pidi saama orbitaalgrupeeringu Jsat resrervaparaadiks ning töötama orbiidil 15 aastat.

Vastavalt Venemaa ja Kasahstani vahel kehtivale leppele tähendab iga Prooton-M-i avariiline start automaatselt kõigi seda tüüpi rakettide stardikeeldu Baikonurist seni, kuni on välja selgitatud kõik õnnetuse asjaolud.

Venemaa kosmosetööstusele on see tõsine hoop. Spetsialistide sõnul on Prooton-M kõige müüdavam vene kanderakett.