Vene opositsionäär pandi vägisi hullumajja
Kasparovi juhitud ühendatud kodanikerinde liige Larissa Arap allutati ravile sunniviisiliselt. Arstid teatasid, et on võimalik, et Arap jääb psühhiaatriahaiglasse pikaks ajaks. Ühendatud Kodanikerinde juhtkonna seisukoht on, et Arapi haiglasse paigutamine tähendab „tagasipöördumist nõukogude aegadesse, mil hullumaju kasutati repressiiavaparaadi osana”.
Õiguskaitsjate sõnul ei ole tegemist esimese juhusega Putini juhitud Venemaal, kui inimene paigutatakse poliitilistel motiividel sunniviisiliselt psühhiaaatriahaiglasse. Kasparov ütles: „Ametnikud võivad olla erinevad — meditsiiniametnikud, sõjaväeametnikud, Gazpromi ametnikud — aga lõpuks peab tänane võim igasugust ametnike kallale kippumist poliitiliseks väljakutseks ning võtab tarvitusele kõige karmimad karistusvahendid.”
Võimud on asunud opositsiooniliikumiste suhtes karmile positsioonile ning ajasid selle aasta alguses agresssiivselt laiali liikumise Teine Venemaa demonstratsioonid Moskvas ja Peterburis. Selle liikumise liikmed on ka Kasparov ning hiljuti keelatud natsionaal-bolševistlik partei.
Larissa Arap külastas möödunud nädalal püshhiaatriahaiglat, et saada juhilubade pikendamiseks vajalikku meditsiinilise ülevaatuse tunnistust. Arst küsis, kas tema kirjutas artikli, milles räägitakse šokiteraapia kasutamisest psühhiaatriahaiglate lasteosakondades. Kui Arap kinnitas, et see oli tema artikkel, viidi ta miilitsaga kohtusse, kus esitati dokumendid, milles väideti, et ta vajab meditsiinilist hooldust.
Kui õiguskaitsja tütar Taisja Arap haiglat külastades nõudis, et talle öeldaks, mis alusel ema sunnivisiliselt hospitaliseeriti, vastas talle valvearst: “Teie ema ravitakse siin väga kaua ja võib-olla ei pääse ta siit kunagi välja.”
Murmaski rajooni psühhiaatriahaigla arst Jevgeni Nikolajevitš ei ole kinnitanud, kas Arap hospitaliseeriti, kuid ütles, et patsiente ei panda psühhiaatriahaiglatesse kunagi nende poliitiliste vaadete tõttu. „Kuulen sellest esimest korda. Et meie haiglas oleks midagi sellist juhtund — seda ei ole. Meie haiglas ravitakse psüühiliselt haigeid inimesi,” ütles ta ning lisas: „Võib juhtuda, et dissidendid on püsüühiliselt haiged inimesed.”
Nõukogude ajal oli sunniviisiline hospitaliseerimine hirmutamisvahend dissidentide mahasurumiseks. Režiimi vastased leidsid end hullusärgist kõige mõttetumate ettekäänete alusel. Ehkki 1992. aastal vastu võetud seadus tegi sunniviisilise ravi ilma kohtu otsuseta palju keerulisemaks, ei olnud paljud psühhiatrid sellega rahul, et nad võimu kaotasid. 2004. aastal saavutasid Moskvas asuva Serbski nimelise riikliku sotsiaal- ja kohtupsühhiaatria keskuse arstid nende paranduste tühistamise.
Esimene ajakirjanik, kes pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist psühhiaatrihaiglasse paigutati, oli Andrei Novikov, kes kirjutas artikleid, milles kritiseeris nõukogude relvajõudude tegevust Tšetšeenias, räägib Oleg Panfilov äärmuslikes olukordades tehtava ajakirjanduse keskusest Moskvas. Novikov oli haiglas terve aasta ning tal praktiliselt puudus kontakt välismaailmaga. Venemaa psühhiaatriahaiglad, mis ei saa piisavalt rahalisi vahendeid, on tuntud oma koletislike tingimuste poolest.
Praeguses poliitilise olukorras ei tekita nõukogude aegsete tegutsemisviiside juurde tagasipöördumine imestust. Panfilov räägib: „Kui valitsuses on KGB ohvitserid, siis püüavad nad taastada seda, mis toimus Nõukogude Liidus: propagandat, tsensuuri ja repressioone.”
