Vene oligarhidest ja nende saatusest Putini ajal

 (55)
Boriss Berezovski ja Mihhail Hodorkovski
Boriss Berezovski ja Mihhail Hodorkovski aastaid tagasiFoto: Alexei Kondratyev, AP/Scanpix

Venemaa presidendi Vladimir Putini neljapäeval öeldu, et naftamiljardär ja Kremli terav kriitik Mihhail Hodorkovski saab armu ning võib vanglast ja riigist lahkuda, oli kogu maailma jaoks suur üllatus, sest president Putin ei andesta oma vaenlastele mitte just väga tihti. Siin on ülevaade mõningatest oligarhidest, kes Putini võimule tuleku järel vangi pandi või maapakku sunniti.

Jeltsini ajast Putini aega

Vladimir Gussinski

Foto: AP, AFP Reuters, AFP/Scanpix


Enne Putinit: Venemaa tohutu meediamagnaat, kellel oli president Jeltsini ajal Kremli üle tohutu mõjuvõim. Gussinskile kuulus mitu tele- ja raadiokanalit Venemaal, äriimpeeriumi kroonijuveeliks peeti aga tollal Venemaa suurimat ja esimest sõltumatut telekanalit NTV.

Putini ajal: Gussinski oli üks esimesi, kes Putinile ette jäi. Juba 2000. aasta algul käivitas Kreml meediamagnaadi vastu hävitava kampaania. Gussinski telekanal NTV langes riigi kontrollitava gaasigigandi Gazpromi kätesse. Tema vastane kampaania käivitaski protsessi, mis päädis Venemaa suurimate meediaväljaannete jõudmisega Kremli ja tema liitlaste kontrolli alla. Magnaat põgenes Venemaalt, kui prokuratuur algatas tema suhtes kriminaalasja seoses väidetava pettusega, mis ulatus miljonitesse dollaritesse. 2000. aastal vahistati ta Venemaa palvel Hispaanias, aga sealne kohus lükkas Venemaa väljaandmistaotluse tagasi. 2003. aastal vahistati ta Ateenas, aga vabastati Ameerika Ühendriikide, Iisraeli ja Euroopa Liidu pitsitamisel juba viie päeva pärast. Ta lahkus Ateenast ning asus elama Hispaaniasse.

Täna: Ei ole teada, millega tegeleb, sest kadus avalikkusest 2003. aastal.

Boriss Berezovski

Foto: AP, AFP Reuters, AFP/Scanpix


Enne Putinit: Varastel nõukogude-järgsetel aastatel oli Berezovski ülimõjukas. Matemaatikadoktori haridusega Berezovski sukeldus ärisse perestroika päevil ja omandas 1990. aastate erastamislaines hiiglasliku varanduse. Temast sai meediamagnaat ja võimule lähedal seisev ärimees, kes kuulus samuti toonase riigipeöa Jeltsini siseringi. Berezovskil oli oluline roll ka Jeltsini tagasivalimisel teiseks ametiajaks.

Putini ajal: Berezovski langes Kremli soosingust välja 2000. aastal, kui presidendiks sai Vladimir Putin. Irooniline on, et Berezovski oli tegelikult Putini võimule tuleku suur pooldaja, aga hiljem mehega enam läbi ei saanud. põgenes 2001. aastal põgenes ta riigist esmalt Prantsusmaale ja seejärel Ühendkuningriiki. 2003. aastal anti mehele Suurbritannias poliitiline varjupaik. Moskva nõudis korduvalt tema väljaandmist, ent London keeldus järjekindlalt. Berezovski mõisteti Venemaal samal ajal tagaselja omastamises süüdi ja pikaks ajaks vangi.
2012. aastal kaotas ta Lodnonis kohtulahingu kaasmaalasest miljardäri Roman Abramovitši vastu. Berezovski kaebas Abramovitši kohtusse, nõudes talt enam kui kolme miljardit naela, väites, et viimane on ta reetnud ning hirmutanud teda müüma Venemaa naftakompanii Sibneft aktsiad ainult 1,3 miljardi dollari eest.

Täna: Berezovski suri selle aasta 23. märtsil. Tema surnukeha leiti Londoni lähedal Berkshire´is asuvast villast, mis kuulub tema eksabikaasale Galina Berezovskajale. 67-aastase mehe surm on siiani paljude jaoks müsteerium, kuigi ametliku lahkamise järgi oli tegemist enesetapuga. Kremli väitel saatis Berezovski enne surma Putinile patukahetsuskirja, paludes riigipealt andestust ning abi kodumaale naasmisel.

Mihhail Hodorkovski

Foto: AP, AFP Reuters, AFP/Scanpix


Enne Putinit: Alustas oma äridega juba perestroika ajal 1986. aastal, kui avas oma esimese äri, kooperatiivkohviku. Lisaks imporditi seal ka arvuteid ja muud tehnikat, mistõttu oli 1988. aastaks ettevõtte käive juba 80 miljonit rubla. Rahaga ostis ta panganduslitsentsi ja rajas 1989. aastal panga nimega Menatep. Jeltsini ajal kasvas pank kiiresti, võites üha enam väärtuslikke kliente, nagu rahandusministeerium, maksuamet, Moskva linnavalitsus ja Venemaa relvaekspordiagentuur. Hodorkovski seadis eesmärgi kaubandusimpeeriumi laiendada – kurikuulsal oksjonil ostis ta suurema osa naftakompaniist Jukos.

Putini ajal: Kui võimule tuli Putin, tekkis Hodorkovskil suurem huvi poliitika vastu. Ta oli avalikult kriitiline Kremlist juhitava demokraatia suhtes. 2003. aasta seisuga oli ta rikkaim inimene Venemaal ja rikkuselt kuueteistkümnes inimene maailmas. Sama aasta 25. oktoobril arreteeriti ta Siberi Novosibirski Tolmatšovo lennujaamas Venemaa peaprokuratuuri poolt süüdistatuna maksudest kõrvalehoidmises. 31. oktoobril külmutas valitsus naftakompanii Jukose aktsiad. 2005. aasta mais mõisteti ta üheksaks aastaks vangi, hiljem lühendati vangistusaega kaheksa aastani. Täpselt samade punktide eest täpselt sama pikaks ajaks mõisteti vangi ka tema äripartner Platon Lebedev. Mõlemal tuli tsiviilhagi raames maksta ka 17,4 miljardit rubla. 2010. aastal algas kõik uuesti - detsembris mõisteti Hodorkovski ja tema äripartner süüdi maksupettuses, nafta riisumises ja rahapesus. Nad mõisteti neljateistkümneks aastaks vangi.

Täna: Anti armu ja vabastati vanglast tänavu 20. detsembril. Juba samal päeval sõitis ta lennukiga Saksamaale, kus ta väidetavalt uut elu plaanib alustada. Tema äripartner Lebedev viibib aga endiselt vangistuses.

Putini aja kaks mõjuvõimsaimat

Foto: AP, AFP Reuters, AFP/Scanpix


Roman Abramovitš: Üks edukaim Vene oligarh, kellel õnnestus Putini kummardamisega säilitada ka tema ajal Kremliga soojad suhted. Ta on tuntust kogunud nii suure varanduse kui ka jalgpalliklubi Chelsea omanikuna. Abramovitši vara suurus olevat rohkem kui kümme miljardit dollarit. Abramovitš on siiani heades suhetes president Putini ja kogu Kremliga.

Foto: AP, AFP Reuters, AFP/Scanpix

Ališer Usmanov: Väidetavalt on tegemist Venemaa kõige rikkaima ärimehega (seisuga 2012), kelle vara suurus olevat 17,6 miljardit dollarit. Usmanovi vara põhineb raua- ja terasetööstusel, aga nüüdseks tegeleb ta ka veel mitmetel teistel ärialadel. Talle kuulub Venemaa suurim majandusväljaanne Kommersant. Ta on ka jalgpalliklubi Arsenal põhiomanik.