Vene miilitsast sai politsei
Venemaal eksisteeris politsei kuni 1917. aasta oktoobrirevolutsioonini, nõukogude ajal moodustati miilits, vahendab BNS.
Uue seaduse eesmärgiks on reformida riigi ebaefektiivne ja korrumpeerunud siseasjade süsteem.
Seadus kehtestab uusi politsei ja ühiskonna vaheliste suhete norme, mida rakendatakse lääneriikides.
Muu hulgas saab Vene politseinik esmakordselt kohustuse selgitada kinnipeetule tema õigust juriidilisele abile, tõlgiteenustele, lähedaste teavitamisele tema kinnipidamisest, samuti õigusest keelduda ütluste andmistest.
Lisaks sellele on kinnipeetul õigus ühele telefonikõnele oma lähedaste teavitamiseks kinnipidamisest ja asukohast. See õigus ei laiene neile, kes end õigusemõistmise eest varjavad või on kinnipidamisasutusest põgenenud.
Uus seadus keelab politseinikul kasutada piinamist ja vägivalda või kohelda kinnipeetut muul julmal või inimväärikust alandaval kombel.
„Politseitöötaja on kohustatud tõkestama tegevust, millega kodanikule tekitatakse ettekavatsetult valu, füüsilisi või moraalseid kannatusi,“ seisab seaduses.
Politseinikul ei ole õigust kasutada erivahendeid, kaasa arvatud kumminuiad, rahumeelsetel meeleavaldustel osalejate suhtes; nende sekka liigitatakse ka võimude loata korraldatavad aktsioonid. See nõue ei laiene olukordadele, mis on seotud massirahutuste või muu tegevuse tõkestamisele, millega takistatakse transpordi liikumist, sidevahendite tööd või organisatsioonide tegevust.
Avalikes kohtades teenistuskohustusi täitvad töötajad saavad rinnamärgi nime, perekonnanime ja üksuse nimetusega.
Seadus annab politseinikule õiguse tungida eluasemesse ilma kohtu sanktsioonita ja omaniku loata, kui kodanikke ähvardab oht. Kui sissetung toimub omanike äraolekul, siis teavitatakse neid, samuti prokuröri sellest 24 tunni jooksul.
Samal ajal ei ole politseinikul õigust takistamatult tungida eluasemesse, „et selgitada kuriteo toimepaneku asjaolusid“.
Maksukuritegude uurimisel võivad politseinikud teha info kohta järelepärimisi krediidiorganisatsioonidelt ärimeeste ja juriidiliste isikute tehingute ja arvete kohta, ent majanduskuritegude ennetamisel neil sellist õigust ei ole.
Seaduse kohaselt on avalik arvamus üks peamistest kriteeriumidest politsei tõhususe hindamisel.
Alates 2012. aasta 1. jaanuarist muutuvad politsei funktsioonideks ka välismaalaste ja kodakondsuseta isikute väljasaatmine riigist, kainestusmajade haldamine, autode tehnoülevaatuse tegemine, vahistatute ja kinnipeetute konvoeerimine, võlglase ja tema vara tagaotsimine.
Politsei koosseisu, allüksuste loomise, reorganiseerimise ja likvideerimise määrab president.
