“Laev on sellises olukorras, et see võib igal hetkel õhku lennata,” ütles Vladimir Kurojedov Moskvas ajakirjanikele.

“See on eriti ohtlik, kuna laeval on tuumareaktor,” märkis admiral Kurojedov.

Ta lisas, et allveelaev saadeti kai äärde kaheks nädalaks.

“Selle aja jooksul peab aluse komandör kontradmiral Vladimir Kassatonov kõik laeva ülalpidamisega seotud puudujäägid eemaldama,” teatas laevastikujuhataja.

Kurojedov andis korralduse pärast kontrollkäiku laevale eelmisel nädalal Barentsi merel toimunud õppuste ajal.

“Laevadel, kus käivad admiralid on kõik korras, aga seal, kus nad ei käi, on kõik sellises seisukorras, et võib iga hetk õhku lennata. Ma pean muuhulgas silmas tuumareaktori hooldust,” ütles ta.

Mereväe komandöri kinnitusel “viib laevakomandöride selline suhtumine laevastiku hävinguni”.

Kurojedov ei täpsustanud, millisesse sadamasse Vene Põhjalaevastiku lipulaev saadeti. Aluse kodusadam on Murmansk.

Uudisteagentuuri RIA Novosti edastas esmaspäeval, et “Pjotr Veliki” eemaldati lahingkõlbulike sõjalaevade nimekirjast, kuna aluse meeskonna tase ei vasta nõuetele.

Agentuur ütles laevastiku allikatele viidates, et Vene mereväe juhataja admiral Kurojedov hindas meeskonna suutlikkust viimastel mereväeõppustel ebarahuldavaks.

Põhjalaevastiku eskaadri staabi esindaja ütles teisipäeval Interfaxile, et “Pjotr Veliki” on kai äärde pandud kaheks kuuks. Alusel on langetatud alalises valmisolekus laevade eraldustunnus — vimpel — ning meeskond jääb ilma kolmandikust töötasust ehk nn merepalgast.

“Laeva meeskond on sunnitud uuesti läbima lahingulise väljaõppe 2004. aasta jaanuari- kuni märtsikuu osas,” lisas allikas.

Ta märkis, et “2003. aasta õppetöö tulemustel laevastiku parimaks aluseks tunnistatud mereväelaste töö niivõrd negatiivse hinnangu põhjused pole teada”.

“Meile pole keegi midagi selgitanud, veebruaris toimunud õppuste “Julgeolek-2004” analüüsile kutsuti piiratud ring isikuid,” nentis staabi esindaja, lisades, et “kõik see, mis täna laevastikus toimub, ei saa meremeeste moraalsele ja psüühilisele seisundile hästi mõjuda”.

“Pjotri Velikile” pandi kiil 1986. aasta 25. aprillil. Kuuetekilise ja kaheksakorruselise aluse veeväljasurve on 28.000 tonni, pikkus veidi üle 250 meetri.

Laeva kahe tuumareaktori (võimsus 300 megavatti) tööajaks on kavandatud 50 aastat.

Ristleja relvastuses on 20 kõrgtäpse tiibraketi Granit stardiseadeldist, 12 juhitavate õhutõrjerakettide Fort stardiseadeldist ning 16 õhutõrjerakettide Kinžal stardiseadeldist.

Lisaks sellele on aluse pardal kolm laevatõrjekopterit, uusim raadioelektroonilise kaitse süsteem, 130-mm suurtükid, raketilaskmisseadmed.

Alus on samuti kohandatud kõrgete külaliste vastuvõtuks. Muuhulgas on laeval ka “presidendi kajut”.

Vene Põhjalaevastikul on olnud aastaid tõsiseid probleeme.

Kuu aega tagasi ebaõnnestus laevastikul kahe kontinentidevahelise raketi väljatulistamine Barentsi merel toimunud õppustel. Üks rakett kaldus aga trajektoorist kõrvale ning hävitas end.

Augustis 2000 uppus tuumaallveelaev Kursk, hukkus 118 meremeest.

Veel kümme meremeest sai surma mullu, kui vajus põhja allveelaev K-159, mida pukseeriti ühte sadamasse utiliseerimisele.