Vene kohus: jutt Stalini mõrvadest pole laim
Džugašvili väitis, et ajaleht Novaja Gazeta solvas Stalini au ja väärikust, kui nimetas viimast aprillis ilmunud artiklis verejanuliseks inimsööjaks, vahendab Associated Press.
Kohtu otsus on haruldaseks võiduks Stalini hukkamõistjatele nende võitluses diktaatori rehabiliteerimise vastu. Inimõigusteorganisatsiooni Memorial andmetel andis Stalin käsu 724 000 inimese mõrvamiseks. Mõnede arvates on aga kogu asja kohtusse jõudmine iseenesest juba näide õudustäratavast tendentsist Nõukogude ajaloo varjupool küsitavaks muuta.
Kogu kohtuasja keskmes oli väide, et Nõukogude Liidu ja Stalini süüd 22 000 Poola ohvitseri, intellektuaali ja preestri tapmises Katõni metsas 1940. aastal tõendav dokument on võltsing.
Samuti seadis Džugašvili kahtluse alla 1939. aasta Nõukogude-Saksa pakti olemasolu.
Džugašvili advokaat Vadim Žur ütles, et Stalini maine on ebaõiglaselt poriga määritud.
„Pidevalt ilmub suurel hulgal tõendeid, et Stalin oli meie riigi esimene demokraat,” ütles Žur.
Teine Džugašvili advokaat Juri Muhhin süüdistas Novaja Gazetat ja Memoriali Venemaa vastu töötamises, et teda nõrgestada. Muhhin väitis, et Katõni tõendit võltsiti nii, et Poola saaks nõuda kompensatsiooni, et Venemaad röövida.
Kohtumaja juurde kogunes kümmekond vanaldast Stalini toetajat, kes kandsid diktaatori fotosid.
„Ma tulin siia, et kaitsta Stalinit, kaitsta teda nende kohutavate süüdistuste eest,” ütles 77-aastane Vera Atomanova. „Ta oli suur mees. Ta ühendas riigi ja lõi võimsa suurvõimu.”
Atomanova ja tema kaaslased lugesid äärmuskommunistlikku ajalehte Molnija, mille tähtsaim pealikiri oli: „Stalinistlike repressioonide müüt”.
