Kõige rohkem rikkumisi esines Kostroma regioonis, kus kandideeris ka opositsiooniliider Aleksei Navalnõi. Politsei tungis muuhulgas Kostromas ka sõltumatute valimisvaatlejate kontorisse, kirjutab Raadio Vaba Euroopa.
Aktivistid ja valimisvaatlejad teatasid näiteks Kostromas massilistest rikkumistest, näiteks niinimetatud ringhääletamisest, mis tähendab et valijaid sõidutatakse bussidega jaoskonnast jaoskonda, kus nad igaühes hääletavad.
Demokraatliku opositsiooni ridadesse kuuluvad Putini suurimad vaenlased ning seetõttu takistas võimueliit neil paljudes regioonides kandideerimist. Rohkem kui pooled valimistel osalenud 187 000 kandidaadist kuulusid Putini-partei Ühtne Venemaa nimekirja.
Toimunud kohalikke valimisi peetakse 2016. aasta riigiduuma ning 2018. aastal toimuvate presidendivalimiste peaprooviks. Viimastel üritab neljandat korda tagasivalituks saada ka praegune Venemaa president Vladimir Putin.
Kohalike valimiste tulemused peaksid andma ülevaate elanikkonna meelsusest, mida mõjutavad lääne sanktsioonide ning naftahindade langemise tõttu tekkinud majanduskriis ning Venemaa tegevus Ukrainas.
Putini valitsus on võtnud patriootliku läänevastase hoiaku, mis on kergitanud tema populaarsuse ajaloo kõige kõige kõrgemale tasemele.
Valimistulemused tehakse ametlikult teatavaks 14. septembril.
