Parandus kiideti heaks president Vladimir Putini esitatud kodakondsusseaduse eelnõu teisel lugemisel. Tsentristide esitatud parandusettepanekut toetas ka riigiduuma asespiiker Vladimir Žirinovski.

Ettepaneku vastu võtsid sõna saadikurühma Venemaa Regioonid esindajad Fandas Safimullin ja Viktor Alksnis, kommunistide esindaja Anatoli Tšehhojev, Paremjõudude Liidu fraktsiooni asejuht Aleksandr Barannikov ning Jabloko fraktsiooni aseesimees Sergei Mitrohhin.

Safimullini sõnul elab välismaal ligi miljon tatarlast ja baškiiri ning paljudele neist võib vene keele mitteteadmine saada takistuseks Vene kodakondsuse taotlemisel.

Alksnis kinnitas omakorda, et kui duuma paranduse vastu võtab, siis võrdsustab ta end Balti riikide parlamentidega, mis samuti nõuavad kodakondsuse taotlejalt oma riigikeele valdamist.

Esimeses hääletusvoorus hääletas paranduse poolt 198 saadikut, selle vastuvõtmiseks oli aga vaja vähemalt 226 häält.

Presidendi esindaja riigiduumas Aleksandr Kotenkov võttis pärast esimest hääletusvooru sõna parandusettepaneku poolt.

Ta lausus, et arutatav probleem on “keeruline nii eetiliselt kui juriidiliselt”, ent kutsus samas saadikuid mõtlema selle üle, “mida hakkab riigis peale värske kodanik, kes vene keelt ei valda”.

Kotenkov tegi ettepaneku, et seadusesse lisatakse klausel, mille kohaselt määrab nõutava vene keele valdamise taseme Vene valitsus.

Pärast seda toimunud kordushääletusel kiitis seaduseparanduse heaks 227 saadikut.