Vene kindrali võimalikku valimist Interpoli juhiks võrreldakse rebase kanalavalvuriks panemisega

 (56)
Vene kindrali võimalikku valimist Interpoli juhiks võrreldakse rebase kanalavalvuriks panemisega
Aleksandr Prokoptšuk ja Meng HongweiFoto: ROSLAN RAHMAN, AFP

Rahvusvahelisele politseiorganisatsioonile Interpol kasvab enne uue juhi valimist surve. USA senaatorid ja teised hoiatavad võimaluse eest, et Interpoli uueks juhiks saab Venemaa siseministeeriumi tippametnik.

Briti meedia on teatanud, et kõige tõenäolisemalt valitakse Interpoli uueks juhiks 56-aastane kindralmajor Aleksandr Prokoptšuk, vaatamata sellele, et Moskva on kasutanud Interpoli protseduure poliitiliste vaenlaste jälitamiseks, vahendab Raadio Vaba Euroopa.

Neli päeva kestvale kohtumisele Dubaisse kogunenud politseiülemad peaksid uue juhi valima homme.

Interpoli kriitikud on hoiatanud, et organisatsiooni kasutatakse mõnede riikide poolt üha rohkem poliitiliselt motiveeritud tagakiusamiseks, kasutades niinimetatud „punaseid teateid”. Need on Interpoli teated liikmesriikidele, milles palutakse teistel riikidel tagaotsitavaid kahtlusaluseid vahistada.

Juunis kirjutas parteideülene Briti parlamendiliikmete grupp kirja siseminister Sajid Javidile, milles kutsuti teda üles nõudma Moskva ligipääsu peatamist Interpoli andmebaasidele.

Kirjas hoiatati, et Venemaa osalemine Interpoli süsteemides on võimaldanud korduvalt nõuda Briti kodaniku Bill Browderi vahistamist. Browderit ongi mitmel korral teistes riikides vahistatud, viimati selle aasta mais Hispaanias. Ta on siiski vabastatud.

Seotud lood:

Ukraina siseminister Arsen Avakov lubas aga peatada oma riigi liikmelisuse Interpolis, kui Prokoptšuk selle juhiks valitakse.

„Venemaa võimalik presidentuur Interpolis on absurdne ja vastuolus organisatsiooni vaimu ja eesmärkidega,” teatas Avakov eile.

Venemaa kontrolli saamine Interpoli üle pälvis hukkamõistu ka USA senaatorite parteideülese grupi poolt, kelle hulgas on näiteks vabariiklased Marco Rubio ja Roger Wicker ning demokraadid Jeanne Shaheen ja Chris Coons.

„Prokoptšuki valimine Interpoli poolt oma uueks presidendiks on sama, mis panna rebane kanalat valvama,” ütlesid senaatorid oma kirjas. „Venemaa kuritarvitab Interpoli rutiinselt poliitiliste oponentide, dissidentide ja ajakirjanikega arveteõiendamiseks ja nende ahistamiseks.”

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas täna, et senaatorid sekkuvad jämedalt valimisprotsessi.

Hukkamõistuga esines ka Vene korruptsioonivastane aktivist Aleksei Navalnõi, kes on pidanud taluma mitmeid vahistamisi ja kriminaalsüüdistusi, mida tema ja ta toetajad peavad poliitiliselt motiveerituiks. Navalnõi ütles, et tema kaastöötajad on kannatanud Interpoli ametnike väärkohtlemise all, kui viimased tegutsevad Vene orderite järgi Kremli oponentide tagakiusamiseks.

„Ma ei usu, et president Venemaalt aitaks selliseid rikkumisi vähendada,” ütles Navalnõi.

Vene opositsiooniaktivist Vladimir Kara-Murza kirjutas arvamusartiklis ajalehes Washington Post, et Venemaa hakkab „punase teate” süsteemi tõenäoliselt kuritarvitama, kui Prokoptšuk peaks organisatsiooni etteotsa saama.

„Organisatsiooni peamine eesmärk on informatsiooni jagamine ja vastastikune abi riikide politseijõudude vahel. Võib ette kujutada, mida Kreml võib teha ligipääsu korral tundlikele andmebaasidele üle maailma,” kirjutas Kara-Murza.

Homse hääletusega valitakse asendaja Meng Hongweile, kes oli Hiina avaliku julgeoleku aseminister ja kes kadus septembris reisil kodumaale.

Peking teatas hiljem, et Meng vahistati korruptsioonis süüdistatuna.

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri kommentaar:

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher. Foto: Madis Veltman

Praegu on üles seatud kaks kandidaati: Interpoli Aasia regiooni asepresident Kim Jong Yang (Lõuna-Korea) ja Euroopa regiooni asepresident Alexander Prokopchuk (Venemaa). Valitud presidendi ametiaeg kujuneb kaheaastaseks, seoses sellega, et asendatakse Interpoli endist presidenti Meng Hongweid (Hiina), kes astus tagasi siseriiklikel põhjustel.

Lääneriigid kujundavad praegu oma seisukohta, millist kandidaati toetada. Uue juhi valikul arvestatakse seniseid kogemusi rahvusvahelises politseikoostöös. Eesti delegatsioon kujundab lõpliku seisukoha pärast arutelusid teiste Interpoli kuuluvate riikide esindajatega. Interpoli uut presidenti valib üle 190 riigi, praegu on keeruline öelda, kummal kandidaadil on suurem toetus.

Eestit esindab Interpolis siseministri volituse alusel peadirektori asetäitja Priit Pärkna delegatsiooni juhina. Delegatsiooni kuuluvad Interpoli riikliku keskbüroo juht Ivo Kolk ja Siseministeeriumi nõunik Annika Talmar.