Vene keelele tahetakse Soomes vähemuskeele staatust

Soomes ilmuva venekeelse ajalehe Spektr peatoimetaja Eilina Gusatinskaja sooviks vene keelele Soomes ametliku vähemuskeele staatust. See aitaks kaasa keele säilitamisele ja väldiks eelarvamusi, millega venelased Gusatinskaja sõnul endiselt kokku puutuvad.

Venekeelsed on endiselt kõige kiiremini kasvav sisserändajatest vähemus Helsingis. Eelmise aasta lõpus elas Helsingis üle 13 000 vene keelt emakeelena rääkiva inimese, teatab YLE Uutiset.

Gusatinskaja kurdab, et Soome võimud räägivad endiselt „nendest” ja „immigrantidest”, kuigi jutt on Soomes elavatest ja osalt Soomes sündinud inimestest.

„Mul on näiteks raske seletada oma siin sündinud pojale, miks teda peetakse endiselt immigrandiks, kuigi ta ise ennast sellena ei tunne,” ütles Gusatinskaja.

Vene keelel on Gusatinskaja sõnul endiselt poliitiline tempel küljes.

Vene keele staatust arutati Soomes viimati ametlikult 2003. aastal. Siis tegi Soome venelaste olukorda uurinud komisjon ettepaneku, et vene keelt ja kultuurilisi õigusi tunnustataks seaduses ehk teisisõnu muudetaks vene keele vähemuskeele staatus ametlikuks.

Kogu Soomes elab praegu umbes 50 000 vene keelt rääkivat inimest. Aastal 2020 arvatakse neid olevat juba 100 000.