Soome parlamendi liige Antti Kaikkonen peab üllatavaks, et üks riik peab oma asjaks sellise raporti koostamist, vahendab Helsingin Sanomat. „Venemaad ärritab, et Euroopa Liidu riigid on puudutanud Venemaa inimõigustealast olukorda,“ ütles Kaikkonen.

Eduskunta liiget Kimmo Sasit raport ei üllata.

„Viimase kahe aasta jooksul on Venemaa suhtumine Euroopa Nõukogus muutunud. Nad on olnud rahulolematud kõigi Venemaad puudutavate inimõigusteraportitega,“ ütles Sasi, kes kuulub Euroopa Nõukogu komiteesse, mis jälgib inimõigusi Venemaal.

„Kui Venemaad puudutavad inimõigusteraportid saadi varem valmis kahe aastaga, siis kõige viimase raporti tegemiseks kulus viis aastat,“ ütles Sasi.

Sasi sõnul muutus Venemaa suhtumine pärast Gruusia sõda, pärast mida on Venemaa käitunud iseteadliku suurriigina ja koostöö on olnud keeruline.

„Nad vastavad neid puudutavale kriitikale sama mõõdupuuga,“ ütles Sasi.

Venemaa on loetlenud probleeme Euroopa Liidu kõigis 28 liikmesriigis.

Soomet noomitakse muu hulgas etniliste vähemuste diskrimineerimise, pikkade kohtuprotsesside, perevägivalla ning rassismi õhutamise eest.

„Siin tõstetakse esile palju samu asju, mida inimõigusteorganisatsioonid on juba varem esile toonud. Nende probleemidega tuleb Soomes tegelda sõltumata sellest, milline riik neid loetleb,“ ütles Euroopa Nõukogu Soome delegatsiooni liige, rahvaesindaja Maria Guzenina-Richardson.

Vene vähemus kohtab Soomes raporti järgi eelarvamusi ja diskrimineerimist argielus. Mõnesid venelasi ei ole pangas teenindatud, sest neid on etnilise päritolu tõttu kahtlustatud rahapesus. See informatsioon on raporti järgi pärit Euroopa Nõukogu alalise rassismi ja sallimatuse vastase komisjoni ECRI eelmise aasta raportist.

Raportis tsiteeritakse ka organisatsiooni Pelastakaa Lapset (Päästke Lapsed), mille väitel kohtavad immigrantide lapsed Soomes pea igapäevaselt rassismi ja võõraviha.

„Lastele karjutakse alandavaid ja agressiivseid kommentaare koolides ja tänavatel,“ öeldakse raportis.

Raportis nenditakse siiski, et inimõigustealane olukord ja põhiõiguste kaitse on Soomes üldiselt heas seisus. Eestit ja Lätit kritiseeritakse seevastu rängalt vene vähemuse kohtlemise eest. Euroopa Liitu noomitakse selle eest, et see ei ole teinud midagi probleemi lahendamiseks.

Raportis tuletatakse meelde, et lastekaitse on Soomes vanemate juurest ära võtnud 17 000 last. Venelaste kohta ei öelda raportis siiski eraldi midagi.

Raport tsiteerib ECRI-t, mille teatel on võõrastevastane õhkkond Soomes tugevnenud. Põlissoomlased on raporti järgi paremäärmusliku erakonnana sellele kaasa aidanud.

„Põlissoomlased ei ole paremäärmuslik erakond. Ma imestan, kust sellist informatsiooni tuleb,“ ütles Põlissoomlaste parlamendiliige Pirkko Mattila, kes on ka Soome delegatsiooni liige Euroopa Nõukogus.

Sasi, Kaikkonen ja Richardson on kõik sama meelt, et Soome ei tohi oma probleemide ees silmi sulgeda.

Vene vähemuse olukorra pärast Soomes ei pea Sasi sõnul siiski muret tundma. „Soomes on vene elanikkond väga väike. Olukord Eestis ja Lätis on hoopis teistsugune.“