Vene esipropagandist Kisseljov kutsus „kindlaks määrama sõnavabaduse lubatud piire”

 (31)
Vene esipropagandist Kisseljov kutsus „kindlaks määrama sõnavabaduse lubatud piire”
Dmitri KisseljovFoto: SERGEI KARPUHHIN, REUTERS

Vene telesaatejuht ja propagandaagentuuri Rossija Segodnja peadirektor Dmitri Kisseljov palus Vene haridusakadeemia liikmete üldkogul esinedes määrata kindlaks „eneseväljendusvabaduse ja sõnavabaduse lubatud piirid”, teatas ajaleht Kommersant.

Kisseljovi arvates ei ole efektiivne ühiskond võimeline töötama ilma väliste keeldudeta. Vene haridusakadeemia (Nõukogude Liidu pedogoogikateaduste akadeemia õigusjärglane) peaks välja töötama „uue ilmaliku eetika”, mis peaks sisaldama selliseid keelde, leiab Kisseljov.

Sõnavabadust peaks piirama ühiskonnas toimuvate diskussioonide tulemusena, mitte administratiivmeetoditega, teatas Kisseljov.

Tsensuuri teemat puudutas Kisseljov ka eelmisel pühapäeval eetrisse läinud saates „Vesti nedeli”, kus üks teemadest oli Aleksei Krassovski film „Pidu”, mis räägib vana-aastaõhtust blokaadiaegses Leningradis. Režissööri sõnul on filmi peategelased privilegeeritud inimesed, kes isegi blokaadi ajal oskasid hästi elada. Vene võimuerakonna Ühtne Venemaa peanõukogu sekretär Andrei Turtšak pöördus 15. oktoobril kultuuriminister Vladimir Medinski poole palvega filmi linale mitte lasta.

Kisseljov teatas saates, et blokaadiaegses Leningradis oli igasuguseid asju, aga komöödiat seal ei olnud. „Tsensuur? Ei. Keeld? Jah. Kas võib kõike avaldada? Ei või. Keelud on Venemaal nagu igas maailma riigis olemas. Nad eksisteerivad. Neid võib isegi struktureerida,” lausus Kisseljov, kelle sõnul võivad keelud olla seadusandlikud, redaktsioonilised ja isegi seotud ühiskondliku ettekujutusega vajalikust ja võimatust. Kisseljovi sõnul on igas riigis teemasid, mille üle pole vastuvõetav nalja heita, näiteks holokaust iisraellastele või Pearl Harbor ameeriklastele.

„Pole vaja kusega üle valada ja puruks rebida välja pandud pilte, segada teatrietendusi pole samuti vaja. Seda tähtsam on kitsendada sõnavabaduse ulatust Venemaal või täpsemalt eneseväljendusvabaduse ulatust. Aga mitte administratiivselt, vaid kultuurselt, selgelt formuleerides, arutades ühiskonnas läbi sisemised kõlbelised keelud,” ütles Kisseljov.