„Katastroofi vahetuks põhjuseks oli tehnilise komisjoni hinnangul see, et meeskond ei langetanud õigeaegselt otsust varulennuväljale suundumisest, olles korduvalt ja õigeaegselt saanud infot tegelikest ilmastikutingimustest lennuväljal Smolensk-Severnõi, mis olid märkimisväärselt halvemad selle lennuvälja jaoks kehtestatud miinimumist,“ ütles Vene poolelt õnnetust uurinud rahvusvahelise lennunduskomitee tehnilise komisjoni juht ajakirjanikele.

Tema sõnul oli üheks teguriks samuti „laskumine väljaspool maapealsete orientiiride nähtavust kõrguseni, mis on märksa madalam lennujuhi kehtestatud teisele ringile suundumise miinimumkõrgusest, milleks on sada meetrit, eesmärgiga minna üle visuaallennule, samuti vajaliku reaktsiooni ja nõutava tegevuse puudumine maa lähenemise eelhoiatussüsteemi hoiatustele“.

Morozov lisas, et lennuekspertide ja lennunduspsühholoogide järelduste põhjal avaldasid lennuki komandörile psühholoogilist survet ka Poola õhujõudude juhi juuresolek kokpitis kuni lennuki kokkupõrkeni maaga, samuti rida muid tegureid, mistõttu langetas ta otsuse jätkata laskumist õigustamatu riski ning domineeriva sihi – maanduda iga hinnaga – tingimustes.