„Ta vaatab, hindab, mida antud olukorras võib teha, milliseid läbimurdeid suhetes Venemaaga on võimalik saavutada, muutmata, mis on tema jaoks tähtis, Eesti poliitika üldist läänemeelset vektorit,” ütles Venemaa Baltimaade Uuringute Assotsiatsiooni president Nikolai Meževitš.

Meževitši sõnul ei kutsu Kaljulaidi visiit esile negatiivset reaktsiooni USA ega Euroopa Liidu poolt seetõttu, et seal ollakse veendunud, et Eesti ei kao kuhugi ja tema lähenemine Venemaaga on võimalik ainult teatud piirini.

RT teatel arvavad politoloogid, et Leedu ja Läti võimud jälgivad Eesti presidendi visiiti Moskvasse huviga ja annavad selle tulemustele hinnangu. RT analüütikud ei arva aga, et Kaljulaidi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini läbirääkimised saavad alguseks diplomaatilisele läbimurdele Venemaa ja Balti riikide suhetes.

„Isegi kui Leedu ja Läti presidendid avaldavad soovi Moskvat külastada, ei lubata seda neil nende riikides teha. Eriti Leedus on see põhimõtteliselt välistatud kuni presidendivalimisteni, mis toimuvad mais. Kuni maini ei lasta Leedu presidendil isegi Venemaa välisministeeriumi juhiga rääkida,” ütles Moskva Riikliku Ülikooli juures asuva nõukogude järgse ruumi ühiskondlik-poliitiliste protsesside uuringute informatsiooni- ja analüüsikeskuse peadirektor Sergei Rekeda.

Kaljulaidi visiit Moskvasse annab tunnistust sellest, et Tallinn on huvitatud koostööst Moskvaga ja et sanktsioonisõda ei ole Eestile kasulik, leiab Strateegiliste Kommunikatsioonide Keskuse president Dmitri Abzalov. Lisaks sellele tegutseb Eesti president idanaabriga suhteid sisse seades Abzalovi arvates vastavuses märkimisväärse osa Euroopa Liidu riikide poliitikaga.

„Venemaa ja Euroopa Liidu suhete pikaaegne jahenemisprotsess muutub praegu järkjärguliseks soojenemiseks. Paljuski on see seotud Washingtoni karmi positsiooniga reas Euroopa Liidu jaoks tähtsates majandusküsimustes, sellega, et Donald Trump ähvardab EL-i pidevalt kaubandussõdadega, ühtede või teiste sanktsioonidega. Sellega seoses hakkab taastuma Euroopa riikide huvi normaalsete suhete loomise vastu Moskvaga. Seetõttu ei kutsu Eesti presidendi püüded Venemaa liidriga kokku leppida esile negatiivset vastukaja EL-is,” lausus Abzalov.