Vene armee paigutab Arktikasse spetsiaalse väeüksuse
„Uus üksus tegevuseks Arktikas luuakse 200. motolaskurbrigaadi baasil dislotseerumiskohaga Petšengas,“ kinnitas allikas BNS-i vahendusel.
Lisaks tavarelvastusele kindlustatakse sõjaväelased erimundri ja -tehnikaga, mis on ette nähtud kasutamiseks keerulistes Arktilistes kliimatingimustes.
„Üksuse infrastruktuur luuakse naabruses asuvate Põhjamaade – Norra ja Soome - sõjaväelaste kogemusi arvesse võttes,“ märkis kaitseministeeriumi esindaja.
Praegu on Venemaa peamised armeestruktuurid Arktikas koondatud Murmanski ja Arhangelski oblastisse, samuti Novaja Zemljale.
Teadlaste sõnul võimaldab kliimasoojenemine peatselt hakata uurima Arktika loodusvarasid, nii et oodata on Arktikaga piirnevate riikide võidujooksu loodusvararikka piirkonna hõivamiseks.
Viis Arktikaga piirnevat riiki – USA, Kanada, Norra, Taani ja Venemaa – vaidlevad mõne piirkonna kuuluvuse üle. Hinnanguliselt on seal avastamata umbes 90 miljardit barrelit naftat.
Kõigil Jäämerega külgnevatel riikidel on rahvusvahelise õiguse järgi lubatud kehtestada oma rannikust põhja poole kuni 200 meremiili suurune majandustsoon. Kui aga riik suudab tõestada, et merepõhja mandrilava on tema territooriumi looduslik pikendus, võib ta pretendeerida alale kuni 350 meremiili rannikust.
Moskva tahab selle alusel pikendada oma territooriumi Lomonossovi ahelikuni. Kanada ja Taani kui Gröönimaa emamaa väidavad aga, et ahelik on nende mandrilava pikendus.
Vene teadlased asetasid 2007. aastal Põhjapooluse alla ookeanipõhja Vene lipu, sümboliseerimaks Moskva territoriaalseid ambitsioone selles piirkonnas. Toona tehtud pinnaseuuringute põhjal väidab Venemaa, et Lomonossovi ahelik on tema territooriumi pikendus ning kavatseb esitada taotluse piirkonna endale saamiseks.
Venemaa ametiisikud on kategooriliselt eitanud Arktika militariseerimise kavatsust.
