Vene armee alustas põhjalikku reformi

Venemaal on alanud laiaulatuslik relvajõudude reform, mille põhjuseks on riigi tippjuhtide soov raha kokkuhoiu mõttes kärpida armeed 100 000 mehe võrra ehk miljoni sõjaväelaseni.

Ajalehe Nezavissimaja Gazeta andmetel pidas kindralstaabi ülem Juri Balujevski 6. detsembril reformile pühendatud kinnise nõupidamise, vahendab PM Online BNS-i uudist.

Nezavissimaja Gazeta väitel on uue reformikava eesmärgiks korraldada Vene armee ümber nii, et oleks võimalikult mugav võidelda Läänest, Idast ja Lõunast lähtuva võimaliku terroriohuga.

“Põhjast kindralstaap midagi ei oota, seal asub põhjapoolus, kust sõjalist ohtu Venemaale ei oodata,” märgitakse artiklis.

Et armee täidaks selgelt uusi ülesandeid, on kavas muuta selle juhtimist, nii et sõjaväeringkonnad kaovad ära ning vägesid hakatakse juhtima territoriaalpõhimõtte alusel.

Praegu koosneb Vene armee kolmest väeliigist: merevägi, maavägi ja õhujõud. Armees on samuti eraldi strateegilised raketiväed, õhudessantväed ning kosmoseväed.

Kõik nad jagunevad kuueks sõjaväeringkonnaks ning neljaks laevastikuks ehk siis igas strateegiliselt tähtsas regioonis on oma miniarmee isikkoosseisu, staapide, lahingutehnika, tagala ja vajalike reservidega.

Pärast reformi tekivad sõjaväeringkondade asemele regionaalvalitsused ehk suunad: Kaug-Ida (“Ida”), Kesk-Aasia (“Lõuna”) ja Euroopa-Lääne (“Lääs”).

Ka kinnitatakse artiklis, et kindralstaap ja kaitseministeerium on reformi juba hakanud ellu viima.

Nii käib Bajkongõri kosmodroomil juba ulatuslik väeosade kärpimise kampaania, mille käigus ohvitsere vallandatakse, jättes nad korteri ja elatusvahenditeta.

Samas nendib Nezavissimaja Gazeta, et reformiks kulub vähemalt 7-8 aastat. See aga tähendab, et kogu sõjalise infrastruktuuri ümberkorraldamise ajal on see sisuliselt halvatud.

Lahinguvõime säilib vaid eliitväeosades, ning reform nõuab vähemalt 4-5 triljonit rubla, mis kuluvad sõjaväelaste sotsiaalsete probleemide lahendamiseks.