„Tänaseks päevaks pole ta (Gruusia) sõjaks võimeline. Kuid dünaamika on üsna edukas... Praegu sarnast grupeeringut nagu eelmisel aastal oli, Gruusia nii lühikese ajaga luua ei suuda, kuid see pilt muutub kiirelt. Grusiinidel toimub kahjuks sõjalise võimekuse tõstmine väga kiiretes tempodes," ütles Nogovitsõn RIA Novostile.

Vene kindralstaabi aseülem tuletas meelde ajalugu ja tõi näiteks Saksamaa desarmeerimise pärast Esimest maailmasõda.

„Piirang kuni 100 000 sõjaväelaseni relvajõududes, tanki-, lennu- ja mereväe omamise keeld. Mida see peatas? Teine maailmasõda toimus. Selle näitel me näeme nii suurtes kui ka väikestes mastaapides, et agressor tuleb paika panna," selgitas Nogovitsõn.

Kindralpolkovniku sõnul üritab Gruusia juhtkond luua siseriiklikult oma rahvale kujutelma Venemaast kui vaenlasest. Samas Nogovitsõn rõhutas, et Venemaa ei ole pärast eelmise suve relvakonflikti Gruusiaga enam sõjaseisukorras.

Tulevahetused Lõuna-Osseetia ja Gruusia piiril kasvasid 8. augusti öösel üles täiemõõtmeliseks relvakonfliktiks. Gruusia suurtüki- ja maavägi ründas Tshinvalit. Järgmisel päeval sekkus konflikti Venemaa, kes lõi grusiinid tagasi ja tungis Gorisse ning mujale Gruusia territooriumile.

Augusti lõpus tunnustas Venemaa Lõuna-Osseetia ning Abhaasia sõltumatust. Vastuseks katkestas Tbilisi Moskvaga diplomaatilised suhted ja kuulutas need kaks vabariiki okupeeritud territooriumiteks.

Vene välisministeerium: ärge saatke Gruusiale relvi

Lavrov: Saakašvili avatüür osutus Gruusia tragöödiaks