Vene ajakirjanik: miks me protestime? Meie ametnikud on korruptandid, sest see on osa "vene mentaalsusest"
(47)
"Rääkisin neil päevil sellest oma isaga. Tema tõlgendus oli: "Mida me nende miitingutega võidame? Ametnikud lõpetavad vagunite kaupa varastamise? Meie inimestel on vargus veres. Jõustruktuuride "katused" kaovad kuhugi, sulgedes silmad kõige jõledamate kuritegude ees? Ühed "katused" kaovad, kohe ilmuvad teised. Sellega tuleb lihtsalt leppida. Jah. selles on oma tõde.
Teate, selles on midagi kõigis vaevatud "vene mentaalsusest". Me oleks nagu erilised: jah, me oleme joodikud, me oleme vargad, me armastame muidu saada, aga meil on avar hing! Seepärast on meie ametnikud korrumpeerunud - nad ei saa oma loomuse ja tõelise vene hinge vastu.
Ma ei lähe rongkäigule mitte Aleksei Navalnõi isiku pärast. Ma ei ole tema "poolt", aga mulle on tema tegevus sümpaatne. Ma ei ole kindel, et ma tema poolt hääletaks, kui ta äkki pääseb kuhugi presidendivalimistele, ehkki kõik võib olla. Keegi meist, tavalistest inimestest, ei tea, kes see Navalnõi tegelikult on ja mis on tema eesmärgid. Kremli agent? Jumala Saadik? Pea ainuke omasugune aus poliitik? On ainult arvamused, mis on kõik enam või vähem argumenteeritud, aga isiklikult ei või ma siiski formuleerida oma kindlat seisukohta.
Ma ei lähe rongkäiku nii nagu kutsus Aleksei Navalnõi ise - "enda poolt". Olen peaaegu kindel, et protestiaktsioon (23. jaanuaril) ei muuda midagi, see on liiga politiseeritud üritus, sinna ei tule nii palju inimesi kui [2013. aastal].
Just sellel laupäeval ei toimu revolutsiooni, Navalnõid ei lasta eeluurimisvanglast välja, Putin ei tunnista, et tal on loss Gelendžikes ja ei lähe erru. Ma arvan, et minu kaasaegsed ja ma ise, me ei hakka elama vabal Venemaal - see ei tule nii peagi. Ent sellised protestiaktsioonid on küll väike, aga ikkagi samm. Kui ka seda mitte teha, siis ehk katkestame järsult absoluutselt kõik opositsioonialgatused kuni köökides toimuvate vestluste ja kommentaarideni Twitteris ja Facebookis."
