„Ma olen kõik p****e keeranud. Ma tahan surra,“ ütles Garzón teadetekohaselt Daily Telegraphi vahendusel.

Garzón sai Hispaania aastakümnete rängimas rongiõnnetuses vaid kergeid vigastusi ning viibib haiglas politsei valve all. Kohaliku meedia teatel on tema kommentaarid uurijatele üle antud protokollide hulgas.

Rongiõnnetuses hukkus vähemalt 80 inimest, 73 kohapeal ja veel seitse surid vigastustesse haiglates. Võimude teatel on 36 inimest kriitilises seisundis.

Neljapäeval selgus, et 30-aastase vedurijuhikogemusega Garzón oli varem väidetavalt Facebookis uhkustanud suurtel kiirustel rongi juhtimisega ja kord postitanud foto, millel rongi spidomeeter näitab kiiruseks 200 kilomeetrit tunnis.

Õnnetuse kohta on alustatud kaht juurdlust – üks neist on kohtulik ja teine transpordiministeeriumi juurdlus.

Rongi mustast kastist saadud informatsioon kinnitas, et rong liikus tõepoolest kiirusega 190 kilomeetrit tunnis, kui sisenes Santiago de Compostelale lähenedes kurvi.

Kiiruse piirang selle raudteelõigul on 80 kilomeetrit tunnis ning seni pole selge, kas kiiruse ületamises saab süüdistada ainult inimlikku viga.

Teadetekohaselt oli raudteelõik, kus rööbastelt väljasõit aset leidis, raudtee ohutussüsteemide seisukohast valge laik.

Hispaania vedurijuhtide ametiühing teatas, et õnnetust oleks saanud ära hoida, kui raudtee oleks olnud varustatud süsteemiga ERTMS, mis paneb automaatselt tööle pidurid, kui rong liiga kiiresti sõidab. Mujal Hispaania kiirraudteedel on see süsteem olemas.

Selle asemel oli raudtee varustatud vanema süsteemiga ASFA, mida Hispaania riiklik raudtee infrastruktuurifirma ADIF täiesti adekvaatseks nimetas.

Hispaanias väidetakse aga, et ASFA ei pruukinud kurvis, kus õnnetus toimus, töötada.