Vatikan tunnistab: ladina keel on surnud
Karmeliitlik munk Foster nimetati ladina keele entusiasti paavst Paulus VI poolt paavstlikuks latinistiks 38 aasta eest.
“Noored preestrid ja piiskopid ei õpi seda,” kurtis Foster. Nooremale põlvkonnale pole ladina keel enam koolis kohustuslik ja seetõttu on neil võimatu tutvuda hädavajalike tekstidega.
“Sa ei saa mõista püha Augustinust inglise keeles. Tema õpetas ladina keeles. See on sama, kui kuulata Mozarti jukeboksist,” räägib Foster. “Meie räägime ladina keeles liftis või maja peal minu kloostris San Pancrazios, nagu 45 aastat tagasi. Aga tänapäeva tudengid ei mõista seda ja ma ei süüdista neid, see pole nende süü.”
Kuigi munk Foster ei näe ladina keelel erilist tulevikku, avas ta Roomas äsja uue ladina keelse akadeemia, et üritada keele välja suremist ära hoida. Kool loodab igal aastal vastu võtta 130 inimest.
Ameerikast pärit vend Fosterit peetakse kõige paremaks ladina keele tundjaks ja rääkijaks. Tema teha on kõige tähtsamate tekstide tõlked ladina keelde. Praegune paavst Benedictus XVI on samuti hea ladina keele tundja, kuid ei jõua ise oma dokumente kirjutada.
“Juba praegu, kui me saadame õnnitlusi mõnedele kardinalidele, siis nad paluvad tõlget. Nemad tahavad seda kirikus ette lugeda ja nii edasi. Loomulikult ei anna me tõlget. Me võiks sama hästi hiina keeles kirjutada,” ütleb Foster.
Fosteri sõnul on ladina keele kadumises süüdi haridussüsteemi allakäik kogu Euroopas, mille tõttu õpilased jäävad olulisest osast ajaloost ilma. “Nii nagu klassikaline muusika, nii jääb ka ladina keel alati olema. Kui me seda ei mõista, siis oleme meie need, kes kaotavad.”.
