Funese sõnul ei saa me välistada, et elu on välja arenenud ka mujal. Kui me peame maiseid olendeid vendadeks ja õdedeks, siis miks ei võiks me rääkida ka maavälistest vendadest. Nemadki oleksid jumala looming, vahendab Associated Press.

Teadus ja eriti astronoomia ei ole Funese hinnangul religiooniga vastuolus. Funes usub oma sõnul, et Suure Paugu teooria on kõige mõistlikum seletus universumi loomisele, piibel ei ole aga teaduslik raamat.

Samas usub Funes, et jumal on universumi looja ning me ei ole juhuse tulemus.

Funes kutsus kirikut ja teadlaskonda üles jätma selja taha Galileo Galilei 400 aasta tagusest süüdimõistmisest tekkinud lõhe.

1633. aastal kuulutati Galilei ketseriks ja teda sunniti lahti ütlema oma teooriast, mille kohaselt Maa tiirleb ümber Päikese. Kiriku jaoks oli Maa tollal universumi keskpunkt.

Paavst Johannes Paulus II deklareeris 1992. aastal, et Galilei ketseriks kuulutamine oli traagilisest vastastikusest arusaamatusest põhjustatud viga.

Vatikani observatoorium on olnud esirinnas oma püüetes ületada lõhe religiooni ja teaduse vahel.

Paavst Leo XIII lõi observatooriumi 1891. aastal ning see asub Rooma-lähedases järveäärses mäeküljel asuvas linnakeses Castel Gandolfos, kus asub ka paavsti suveresidents.