Värsked antikehauuringud kipuvad Rootsi karjaimmuunsuse lootusi purustama

 (48)
Värsked antikehauuringud kipuvad Rootsi karjaimmuunsuse lootusi purustama
Foto: TT NEWS AGENCY, via REUTERS

Värske üleriikliku uuringu järgi on vaid viiel protsendil hispaanlastest tekkinud koroonaviirusevastased antikehad, mis on halb uudis niinimetatud karjaimmuunsuse poole pürgiva Rootsi jaoks.

„See ei ole Rootsi jaoks hea uudis,” ütles Uppsala ülikooli epidemioloog Tove Fall eile Rootsi televisiooni SVT saates „Aktuellt”, vahendab Iltalehti.

Hispaania tervishoiuministeerium teatas üleriikliku uuringu esialgsetest tulemustest eile. Eesmärgiks oli testida 90 000 inimest 36 000 leibkonnas, teatas Reuters. Taheti välja selgitada, kui paljud on nakatunud ja kui paljudele on tekkinud immuunsus.

Kuigi Hispaanias on koroonaviiruse tõttu surnud üle 27 000 inimese, on uuringu järgi vaid viis protsenti elanikkonnast nakatunud ja saanud antikehad.

Uuringu järgi näib suremus olevat Hispaanias üsna suur.

Ajakirja Time andmetel peaks umbes 70-80% inimestest nakatuma ja neil peaks tekkima antikehad, et karjaimmuunsus toimima hakkaks.

„Me ju loodame, et näiteks Stockholmis suur hulk inimesi on [saanud nakkuse ja antikehad],” ütles Fall.

Seotud lood:

Siis võidaks Stockholmis olla karjaimmuunsusele lähedal.

„See (Hispaania uuring – toim) väidab siiski sellele vastu, et oleksime nii kaugele jõudnud,” nentis Fall.

Eile ajakirjas Science avaldatud uuringu järgi on koroonaviiruse saanud vaid neli protsenti prantslastest, aga immuunsus peaks olema 65% rahvastikust, et saaks saavutada karjaimmuunsuse, teatas Reuters.

USA-s on karjaimmuunsuse kohta saadud erinevaid tulemusi, teatas Johns Hopkinsi ülikool. 27. aprillil avaldatud New Yorgi uuringu järgi on 21 protsendil linna elanikest tekkinud antikehad, Californias aga vaid kolmel protsendil.

Johns Hopkinsi ülikooli andmetel ei ole garantiid ka selle kohta, et inimesel, kellel on antikehad, on ka immuunsus. Selles ei ole veel kindlust.

Rootsis on koroonaviiruse tagajärjel surnud 3460 inimest. Kinnitatud nakatumisjuhtumeid on ligi 28 000.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!