Iiliti kuni 70 kilomeetrit tunnis puhunud tuul räsis majade rusudes töötavaid päästetöötajaid ning takistas surnukehade otsimist. Kardeti varinguid ja ümber kukkuvaid puid, teatab AFP.

Tuul keerutas üles hinnanguliselt 200 000 tonni setteid ja liiva. 22. veebruaril toimunud maavärin raputas lahti pinnaseosiste vahelised sidemed, mis muutis need hästi lenduvaks.

Päästetöötajad olid sunnitud kandma respiraatoreid. Elanikele jagati välja gripiepideemia puhuks varutud näomaske.

6,3-magnituudises maavärinas hukkunute arv jõudis kolmapäeval 159-ni. Politsei hinnangul võib lõplik ohvrite arv ulatuda 240-ni.

Kuni kolmandikku Christchurchi kesklinna hoonetest ootab ees lammutamine, sest maavärin tekitas neisse pragusid. Kaks suurt büroohoonet varisesid maavärinas ise täielikult kokku.

Pärast eelmise aasta septembris toimunud 7,0-magnituudist maavärinat kuulutasid linna insenerid mõlemad hooned turvaliseks. Selles maavärinas ei olnud ühtki hukkunut ja seda peeti tookord Uus-Meremaa rangete ehitusreeglite teeneks.

„Kui te otsite süüdlasi, siis võibolla on Emakesel Loodusel oma osa mängida ja teda ei suuda me kontrollida,” ütles Christchurchi linnavalitsuse ehitusjuht Steve McCarthy.

McCarthy sõnul oli eelmise nädala maavärina epitsenter nii maapinna ja kesklinna lähedal ning tabas linna sellise jõuga, et viskas hooned üles ning küljelt küljele ja kukutas siis uuesti alla. Maavärina jõud ületas kaks korda gravitatsioonijõu.