Allikas Lvivi linnavalitsuses selgitas infoagentuurile ITAR-TASS, et seda tehti (mõningate) Venemaa ja Euroopa telekanalite ning väljaannete survel, mis tõstatasid küsimuse väidetavast natsismi propagandast linnas.

Eelmisel nädalal ilmunud valgustatud tahvlitel oli lisaks Halõtšõna diviisi (14. Waffen-Grenadier-Division der SS Galizische) sümboolikale ka suur kiri „Ukraina diviis Halõtšõna. Nad kaitsesid Ukrainat". 

Kui algul valitses nende reklaamide tellija ümber saladusloor, siis hiljem selgus, et selleks on üleriigilise rahvusliku organisatsiooni Svoboda (vabadus) kohalik osakond, kelle liikmed ei pea erinevalt vasakpoolsetest Halõtšõna võitlejaid kurjategijateks, vaid nendeks, „kes võitlesid Ukraina eest bolševike vastu".

Relva-SSi diviis Halõtšõna moodustati kevadel 1943 sakslaste poolt „mitte-aaria" vabatahtlikest ning osales juba alates sügisest partisanidevastastes operatsioonides üle Euroopa.  

1944. aasta juuli keskel peeti Nõukogude vägedega maha raske Brodõ lahing, kus diviis peaaegu purustati. Seejärel formeeriti see ümber ning saadeti Slovakkiasse ja Sloveeniasse partisanidega arveid klaarima.

17. märtsil 1945 lõid Ukraina emigrandid rahvuskomitee ning diviis nimetati ümber Ukraina Rahvusarmee 1. diviisiks, mis andis end 8. kuni 11. maini brittidele ja ameeriklastele vangi.

Huvitaval kombel kadusid Halõtšõna reklaamplakatid ööl pärast 1917. aastal toimunud oktoobripöörde ühe juhi, kommunistliku revolutsionääri ja „maailma proletariaadi juhi" Vladimir Uljanov-Lenini 139. sünnipäeva.