Valgevenes algasid valimiste järel protestid ja politseivägivald

Oodatult Aljaksandr Lukašenka võiduga lõppenud pühapäevaste presidendivalimiste järel on Valgevenes lahvatanud kokkupõrked demokraatiat ja ausaid valimisi nõudva opositsiooni ning korrakaitsejõudude vahel.

Valgevene pealinnast Minskist ja ka teistest linnadest tulevad uudised meeleavaldajate ja mässupolitsei kokkupõrkeist pärast seda, kui riigitelevisiooni küsitlus näitas, et riigi pikaajaline juht valiti ametisse tagasi.

Minskis kasutas politsei rahvahulga hajutamiseks kesklinnas muuhulgas ka uimastamisgranaate, teateid on ka vigastatutest. Samuti olid kasutses kummikuulid ja veekahurid. Sündmuskohale sõitis ka mitu kiirabiautot.

Pealinnas on eile filmitud kaadreid meeleavaldusel politseinikega võitlevatest protestijatest ning meedia teatel on arreteeritud terve rida inimesi. Sarnaseid proteste korraldati ka Brestis ja teistes Valgevene linnades.

Valgevene riiklik uudisteagentuur Belta kinnitas eile hilisõhtul, et Minski tänavatel "kontrollib olukorda politsei".

Riigitelevisiooni lävepakuküsitlus näitas, et Lukašenka võitis valimised, saavutades peaaegu 80% häältest.

Peamine opositsioonikandidaat Svetlana Tsihhanovskaja ütles, et ta ei usalda arvandmeid, mis andsid talle toetuseks vaid 7%. "Ma usun oma silmi ja näen, et enamus on meiega," ütles ta pühapäeva õhtul toimunud pressikonverentsil BBC teatel.

37aastane Tsihhanovskaja astus valimisvõitlusesse oma vangistatud abikaasa asemel ja juhtis suuri opositsioonikogunemisi.

Interneti seiregrupp NetBlocks ütles varem, et andmesideühendus oli Valgevenes "märkimisväärselt häiritud", olukord halvenes kogu valimispäeva jooksul ja tekitas teabevaakumi.

Alates 1994. aastast võimul olnud Euroopa viimane diktaator Aljaksandr Lukašenka on lubanud, et olukord riigis jääb "kontrolli alla".