Valgevene opositsiooniliidri esindaja: Tsihhanovskaja Leetu ei jää. Ta plaanib juba õige pea taas kodumaale naasta

 (33)
Valgevene opositsiooniliidri esindaja: Tsihhanovskaja Leetu ei jää. Ta plaanib juba õige pea taas kodumaale naasta
Foto: AFP

“Ta tunneb end juba paremini ja annab peagi pressikonverentsi. Ta otsustab, kas saab lähemalt rääkida sellest, mis juhtus, kui ta võeti keskvalimiskomisjoni hoones pantvangi. Talle avaldati tunde psühholoogilist survet," ütles Valgevene presidendikandidaadi Svetlana Tsihhanovskaja esindaja Anna Krasulina, kes ise oli sunnitud kodumaalt lahkuma juba 2018. aastal.

Krasulina sõnul ei plaaninud Tsihhanosvkaja Valgevenest lahkuda ning kõik juhtus pärast seda, kui sealne julgeolekuteenistus KGB asus oma jõhkraid meetodeid kasutama. "See ei juhtunud tema tahtmisel, ta tahtis jääda Valgevenesse, kuid tal ei olnud muud valikut," sõnas Krasulina Leedu Delfile.

Tema sõnul räägib Tikhanovskaja ise, kuidas ta Leetu sattus, kuid märkis, et ka seal ei tunne ta end täiesti turvaliselt. "Leedus on muidugi turvalisem, kuid me teame, milleks eriteenistused, nimelt Valgevene KGB, on võimelised. Ei ole asjata, et see jättis alles oma nõukogudeaegse nime," märkis Krasulina.

Seotud lood:

Samuti keeldus ta kommenteerimast Leedu välisministri Linas Linkeviciuse sõnu, et Tsihhanovskaja on Leedus väljaspool ohtu. Kas see tähendab, et Leedu on taganud talle kaitse, ja kui jah, siis milline on tema staatus? "Ütleme lihtsalt: ma ei saa seda kinnitada ega ümber lükata," lausus Krasulina.

Tema sõnul Tsihhanovskaja positsioon tugevnenud: ta peab end Valgevene valitud presidendiks. Pärast seda, kui Leedu president Gitanas Nauseda, välisminister Linas Linkevičius ja Leedu parlament kuulutasid Aljksandr Lukašenka ebaseaduslikuks presidendiks, kerkis küsimus, kes siis on Valgevene seaduslik juht?

“Juriidiliselt pole tema valimise küsimus veel lahendatud. Kuid poliitiliselt peetakse teda valitud presidendiks. Täna (eile -toim) on meil olnud vestlusi mitmete Euroopa riikide ja organisatsioonide juhtide ning esindajatega - Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, Saksamaa valitsevate parteide, Prantsusmaa presidendi esindajatega. Ma ei osalenud vestlustes, mistõttu ei saa ka öelda, kes neist tunnistab Tsihhanovskajat valitud presidendina,“ rääkis Krasulina.

Tagasi Valgevenesse

„Ma ei räägi ohtudest, kuid tema plaanide kohta Leedus võin öelda, et neid tal seal pole - ta ei kavatse sinna pikaks ajaks jääda, ta soovib võimalikult kiiresti Valgevenesse sõita," ütles Tsihhanovskaja esindaja. "Ma arvan, et see on mõne päeva või kuu küsimus, aga muidugi sõltub see kõik olukorrast Valgevenes endas."

Võimalusele, et Lukašenka režiim ei nõustu Tsihhanovskaja staatusega ega anna tema naasmiseks luba, vastas Krasulina, et Lukašenka päevad on nummerdatud - varem või hiljem peab ta lahkuma. Ta ei julgenud ennustada, kuidas see juhtub - kas toimuvad läbirääkimised või midagi muud. "Kutsume kõiki riike, sealhulgas Venemaad, üles osalema selle protsessi reguleerimises," ütles Krasulina.

Tõsiasjale, et Lukašenka on pöördunud abi saamiseks Venemaa poole ja et Vene Rahvuskaardi sõidukid olla juba Valgevene piiri lähedale ilmunud, vastas Krasulina: „Me ei soovi teiste riikide sekkumist, me ei taha, et Valgevene suveräänsust rikutakse - ma saan öelda ainult seda".

"Me ei kiida rahvusvahelise õiguse rikkumisi heaks, kuid tahan teile meelde tuletada, et Valgevenes pole selliseid probleeme nagu Donbassis, kui räägime suhtumisest Venemaasse. Tsihhanovskaja peamised eesmärgid on selged - need on poliitvangide vabastamine, uued valimised ja 1994. aasta põhiseaduse tagamine, mis piirab presidendi võimu," loetles Krasulina.

Tema sõnul on Tsihhanovskaja kodumaale naasmine kõigest aja küsimus, kuna ta tunneb tuge Valgevenes endas. Ja seda mitte ainult tavaliste inimeste, vaid ka ametnike poolt, kes on valmis läbirääkimiste laua taha istuma isegi ilma Lukašenkata, kes tõenäoliselt ei nõustu mingite läbirääkimistega.

"Jõustruktuurides on kõrgeid ametnikke. Me hoiame nendega kontakti, nad toetavad Svetlanat. Need pole tipp-, vaid keskastme juhid,” sõnas Krasulina.

Kui tal paluti selgitada, milliseid struktuure kõnealune küsimus puudutab, ütles ta, et toetus on opositsioonijuhile nii armees kui KGB-s. Kui nad ei toeta otsustaval hetkel mitte Lukašenkat, vaid Tsihhanovskajat, siis mis saab edasi?

"Kas näete, mis praegu toimub? Lukašenka on segaduses, ta ütleb, et on iseseisvuse tagaja, aga siis pöördub abi saamiseks Putini poole. Ongi kõik, ta põrus. Nende ametnike seas on neid, kes panid toime kuritegusid ja peavad seaduse ees vastutama, aga on ka neid, kes kahetsevad, ja võivad loota armuandmisele," väitis Krasulina.