Vaidlus: Leedu ei soovi NATO-Vene häid suhteid

Brüsselis toimunud NATO 26 liikme välisministrite konsultatsioonidel puhkes suur vaidlus Venemaaga heade suhete taastamise ja kinnitamise üle. Selle peamised vastased on Praha ja Vilnius.

Diplomaatide sõnul esinesid algul Leedu ja Tšehhimaa välisministrid Vygaudas Ušackas (pildil paremal) ning Karel Schwarzenberg istungi algul Vene-NATO nõukogu töö taastamise vastu suunatud sõnavõttudega, teatab Leedu infoagentuur ELTA.

Diplomaadid ütlesid, et minister Ušackas nõudis oma NATO kolleegidelt Venemaad puudutava otsusega viivitamist vähemalt alliansi tippkohtumiseni, mis toimub 3. kuni 4. aprillini Strasbourgis Prantsusmaal ja Baden-Badenis Saksamaal.

Kohtumise eel ütles Leedu välisminister, et „praegu on veel liiga vara alustada (Moskvaga) ametlikku dialoogi“.

Algul peaks Venemaa lubama sõltumatud vaatlejad Gruusiast eraldunud Abhaasiasse ja Lõuna-Osseetiasse - territooriumid mille peale Moskva keelt limpsab.

Suurriigid - Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia - Leedu-Tšehhi tandemi seisukohta ei pooldanud ning hääletuse tulemusena otsustati NATO-Vene nõukogu tööd jätkata.

Nõukogu töö peatati ühepoolselt alliansi poolt septembris 2008, pärast seda kui Venemaa sekkus Gruusia poolt Lõuna-Osseetias läbiviidavasse sõjalisse operatsiooni.

Eesti välisministri Urmas Paeti sõnul tuleks anda Venemaale võimalus näidata konstruktiivset suhtumist, huvi NATO-Vene suhete arendamise vastu ning tahet vastastikku huvipakkuvate teemadega edasi liikuda, nagu näiteks Afganistani, Iraani ja Lähis-Ida probleemidele lahenduse leidmine ja massihävitusrelvade leviku piiramine.

"Kuni Venemaa ei täida lepingutingimusi, millele ta on alla kirjutanud, ei saa me tõsiselt rääkida tõelisest NATO-Venemaa partnerlusest," sõnas Paet.