Hinnanguliselt diagnoositakse sel aastal juba 12 miljonit vähijuhtumit ja vähisurmade arv tõuseb seitsme miljonini. Aastaks 2030 avastatakse uusi vähijuhtumeid juba 27 miljonit ja surmajuhtumeid igal aastal 17 miljonit, ennustab WHO Associated Pressi vahendusel.

Suurim põhjus vähi levimiseks on suitsetamise lisandumine arengumaades, eriti Hiinas ja Indias, kus elab 40 protsenti maailma suitsetajatest.

Vähihaigete arvu plahvatuslik kasv tähendab probleeme ka tervishoiusüsteemile. WHO hinnangul võib aastal 2030 üle maailma vähki põdeda 75 miljonit inimest. Nii suurt hulka patsiente ei suudeta praeguste meetoditega ravida.

„Sellest saab tohutu probleem iga ühiskonna igal tasemel kogu maailmas,” ütleb WHO rahvusvahelise vähiuurimiskeskuse juht Peter Boyle.

Ameerika kliinilise onkoloogia seltsi hinnangul on vähk üks suurematest peidetud kriisidest arengumaades.

„Vaid vähesed teavad, et vaestes riikides tapab vähk juba rohkem inimesi kui HIV, malaaria ja tuberkuloos kokku,” ütleb seltsi juhtiv arst Douglas Blayney.