Otsustavaks sai vabariiklaste mõõdukam senaator Jeff Flake, kes teatas, et tal ei ole võimalik Kavanaugh' poolt hääletada, kui süüdistusi Föderaalse Juurdlusbüroo poolt ei uurita. Arvestades, et vabariiklastel on senatis väikseim võimalik enamus, tuli ka Flake'i kolleegidel seda mõtet toetada pärast päev varem toimunud ülekuulamist, kus tunnistusi andsid nii Kavanaugh kui ka teda seksuaalses rünnakus süüdistav California professor Christine Blasey Ford, vahendab ajaleht The New York Times.

Arizona osariigi senaator Flake ütles reede õhtul senati ees, et „meie riik on rebitud tükkideks“. „Me peame olema kindlad selles, et oleme selles küsimuses hoolikad ja põhjalikud“, mistõttu ma arvan, et FBIl tuleks viia läbi „uurimine, mis oleks oma mahult limiteeritud, uurimaks päevakajalisi süüdistusi, ega võtaks aega rohkem kui ühe nädala“.

Vabariiklaste juhid tahtsid senati täiskogu hääletuse korraldada juba tuleval teisipäeval, 2. oktoobril, aga föderaaluurimise algatamine, millega pidi reedel nõustuma ka president Donald Trump, tähendab, et see lükkub vähemalt nädala võrra edasi.

Vabariiklased võivad Kavanaugh' ametisse kinnitada ilma demokraatide toetuseta, sest neil on senatis 51 kohta 49 vastu. Hääletus on aga rikutud, kui nende endi seas peaks olema mõni, kes Kavanaugh'd ei toetada.

USA demokraadid on väga konseratiivse Kavanaugh' ülemkohtuniku ametisse nimetamise vastu, põhjendades seda mehe abordivastasuse, küsitava mineviku ja liialt selge poliitilise suunitlusega.

Vabariiklase Kavanaugh’ uueks ülemkohtu kohtunikuks valimine tähendaks, et seal saavad ülekaalu parempoolsed kohtunikud, keda hakkaks olema nelja demokraadi kõrval viis. USA ülemkohtusse kuulub üheksa kohtunikku. Amet on eluaegne, kuigi sellest saab lõpuks pensionile minna.

Juba novembris toimuvad aga vahevalimised, millel arvatakse edu saatvat demokraate, mis tähendab, et neil on aravatavasti võimalik pärast kaheksat aastat senatienamus tagasi võtta. See aga tähendab, et vabariiklastel on Kavanaugh’ ametisse nimetamisega tuli takus.