Vabamüürlased reklaamivad oma rolli USA-s

 (96)

USA-s Washington DC-s avati näitus, kus näidatakse vabamüürlaste mõju USA avalikule elule ja võimuasutuste ehitistele tehtud vennaskonna märke.

Keskaja katedraalide ehitamise ajast pärit salatsev vabamüürlaste vennaskond on oma märkidega ära tähistanud nii Valge Maja ja kongressi kui hulk teisi tähtsaid USA pealinna ehitisi, teatab AP.

USA 43 presidendi hulgas on olnud 14 vabamüürlast, alates George Washingtonist kuni Vietnami sõja aegse Lyndon Johnsonini.

Näitus kannab nime „Pühitsetud silm: saladused, sümbolid, vabamüürlased ja arhitektuur Washington DC-s”. Näitusel on näha maale ja esemeid, millel kõigil peal massoonide sümbolid. Üks selliseid esemeid on vabamüürlaste sümbolitega lint, millega lasti hauda George Washingtoni kirst.

Vabamüürlaste liikumine sai alguse 700 aastat tagasi Suurbritannia kirikute ja katedraalide ehitajate hulgas. Mõned usuvad, et liikumine algas 2000 aastat tagasi, mil juudi kuningas Saalomoni lasi ehitada juutide templi.

18. sajandil hakkas liikumisega liituma inimesi, kes ei tegelenudki kiviraiumise ja ehitamisega, ning hakkasid levima „spekulatiivsed loožid”, mis tähendas, et neis gruppides tegeleti rohkem ideede kui kivide vahetusega.

Liikmed olid kohati väga kõrge sotsiaalse staatusega, näiteks Washingtoni abi ja Prantsuse riigimees markii de Lafayette, muusik Wolfgang Amadeus Mozart, luuletaja Johann Wolfgang Goethe, Preisi kuningas Frederick Suur ning Napoleoni neli venda.

1848. aasta iseseisvuspäeval 4. juulil alustas USA president James K. Polk Washingtoni monumendi ehitamist pealinnas, tema kõrval seisis president Alexander Hamiltoni lesk ja endine president James Madison. Ta esitas ehitajatele vabamüürlaste sümboli kellu, tegemist oli sama tööriistaga, mille Washington oli andnud kongressi hoone ehitamiseks.

Vabamüürlus pole siiski sugugi kõigile positiivne liikumine olnud. 1738. aastal andis Vatikan välja vabamüürluse vastase edikti. 19. sajandi alguses loodi USA-s vabamüürlaste vastane partei, kelle suurimaks saavutuseks oli Vermonti kuberneri valimine, liikumine hääbus 1836.

20. sajandi autoritaarsed režiimid Itaalias, Saksamaal ja Hispaanias kiusasid vabamüürlasi aktiivselt, pidades neid seotuks juutidega.