VAATA täna alla kukkuva Vene kosmosesondi teekonda reaalajas!

 (146)
Lisatud link
Phobos-Grunt. Foto Aleksei Philippov, RIA Novosti
Phobos-Grunt. Foto Aleksei Philippov, RIA NovostiScanpix

Täna õhtul on oodata Venemaa poolt mullu novembris kosmosesse lennutatud Marsi-sondi tükkide Maale kukkumist. Kui veel ennelõunal arvati, et sondi tükid pudenevad Lõuna-Ameerikasse, siis nüüd on nende kukkumise koht taas selgusetu.

Uusimate prognooside kohaselt kukuvad tükid alla varem, kui algselt ennustati. "Prognoosid näitavad, et sondi tükid kukuvad alla juba kell 18-19 Soome aja järgi," ütles professor Markku Poutanen ajalehele Iltalehti.

Kosmosesondi liikumise teekonda näed SIIT!

Kohta, kuhu tükid kukuvad, ei suuda keegi täpselt prognoosida. Kui tükid maanduvad varem, siis võivad need kukkuda näiteks Lõuna-Ameerika tippu Tulemaale. Seejärel jääb tema marsruudile Atlandi ookean, Aafrika rannik, Must meri, Venemaa keskosa ning Hiina. "Keset Euroopat sond ei kuku," sõnas Poutanen.

Kosmosesond teeb maakerale tiiru peale 87 minutiga ning tema teekond on iga kord erinev.

Poutaneni sõnul pole põhjust karta, et sonditükid satuvad Soome, ent osa Euroopast jääb siiski sondi kukkumise alasse. "Põhjapoolseim koht, kust kosmosesond on näha, on Põhja-Saksamaa."

Andmed nii kukkumise aja kui täpse koha suhtes võivad viimse hetkeni muutuda. Täpne kukkumise aeg selgub kõigest hetk enne kukkumist. Kui selgub, et sond kukub tihedalt asustatud linna, võib olukord muutuda ohtlikuks.

Seotud lood:

"Sel juhul ei anna palju ära teha. Aga lõppude lõpuks on siiski üpris väike tõenäosus saada sonditükiga pähe," ütles professor, lisades, et niikaua, kui on objekte kosmosesse lennutatud, on need ka sealt alla tulnud. "Ja inimesed pole mingeid kahjustusi saanud."

Kosmosesond Phobos-Grunt lennutati Kasahstanist Bajkongõri kosmodroomilt kanderaketi Zenit-2SB abil maailmaruumi mullu 9. novembril. Sond pidi võtma suuna Marsi kuule Phobosele, kuid vajaliku kiirenduse andma pidanud mootorid tõrkusid.

Peale selle kadus Vene kosmoseteadlastel kosmoseaparaadiga side. Vene spetsialistide arvates jõuab Maale 20–30 satelliiditükki kogukaaluga kuni 200 kilo.