BBC Newsi teatel on eurotsooni võlakriisi lahendamise kolmeosalise kokkuleppe põhielemendid järgmised:

Kreeka võlg

Kreekale laenu andnud erapangad nõustuvad võla 50 protsendi ulatuses korstnasse kirjutamisega. Kokku võib see tähendada 100 miljardit eurot.

Sellega vähendatakse Kreeka võlakoormat 2020. aastaks 120 protsendini sisemajanduse koguproduktist. Senistel tingimustel oleks Kreeka võlg selleks ajaks kasvanud 180 protsendini.

Tõrkuvad pangad pakkusid alguses võla kustutamist 40 protsendi ulatuses, aga kokkuleppele jõuti pärast seda, kui Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy neljapäeva hommikul selleteemaliste otseläbirääkimistega liitusid.

Euroopa Liidu nõukogu president Herman Van Rompuy teatas, et eurotsoon ja rahvusvaheline valuutafond IMF, mis on mõlemad alates 2010. aastast Kreekat laenudega toibutada püüdnud, annavad Kreekale veel 100 miljardit eurot.

Päästefond

Euroopa peamist päästefondi – Euroopa finantsstabiilsusfondi (EFSF) – suurendatakse praeguselt 440 miljardilt eurolt ühe triljoni euroni.

Uue, suurema fondi raamistik peaks olema paigas selle aasta novembris, teatas Sarkozy.

Pankade rekapitaliseerimine

Euroopa pankadelt nõutakse 2012. aasta juuniks põhikapitali suurendamist umbes 106 miljardi euro võrra.

Loodetakse, et see aitab neid kaitsta kahjumite eest, kui mõni riik peaks muutuma maksevõimetuks ning kaitsma suuremaid majandusi, nagu Itaalia ja Hispaania turgudel tekkivate tormide eest.

„Me oleme jõudnud kokkuleppele, mis minu arvates annab usutava ja ambitsioonika ja kõikehõlmava lahenduse Kreeka kriisile,“ ütles Sarkozy.