Mõjukas ajaleht Kommersant kirjutab, et Venemaa julgeolekunõukogu koduleheküljel avaldatud info kohaselt aitab väeüksuste loomine Venemaa Põhja-Jäämere territooriumile kindlustada „sõjalis-poliitilise olukorra erinevates tingimustes sõjalist julgeolekut".

Lisaks hakkavad piirkonda paigutatavad väed tegelema „Arktika olukorra süsteemse kontrolli" parema teostamisega, muu hulgas hakatakse ka Venemaa riigipiiri kaitsema.

Uus Arktika-poliitika näeb ette ka Venemaa föderaalse julgeolekuameti (FSB) rannavalve süsteemi loomist. Selle peamisteks ülesanneteks saab lisaks koostööle piirivalvega võitlus terrorismi, illegaalse immigratsiooni, salakaubandusega ja bioressursside kaitse.

Seda ambitsioonikat projekti kavatsetakse realiseerida kolmes osas. Esimene etapp kestab kuni 2010. aasta lõpuni, aastatel 2011-2015 teostatakse teine etapp ja kolmas toimub 2016-2020.

Selle aja jooksul kavatseb Kreml „säilitada arktilise juhtriigi rolli" ja valmistada ette kõik vajalik oma (uue) arktilise piiri õiguslikuks vormistamiseks. Eelmisel aastal puhkesid USA, Kanada, Norra, Taani ja Venemaa vahel vaidlused maavarade poolest rikka piirkonna rajamise üle.

Kommersant märgib, et siseministeerium lubas juba jaanuaris 2009 selle dokumendi avalikustada, kuid see paigutati julgeolekunõukogu saidile alles mõned päevad tagasi ning otse arhiivimaterjalide sekka.

Venemaa on lubanud anda lähiajal ÜROle sisse taotluse Põhja-Jäämeres olevate Lomonossovi ja Mendelejevi šelfide liitmiseks oma territooriumiga. Nende uurimiseks ja kaitsmiseks saadetakse Venemaa põhjalaevastiku allveelaevad.