Uuring: suure varajase suremuse põhjus Venemaal on viin

 (29)
Uuring: suure varajase suremuse põhjus Venemaal on viin
Foto: Aleksei Kudenko, RIA Novosti

Varaste surmade suure arvu Venemaal põhjustab peamiselt liigne alkoholi, eriti viina joomine, selgub meditsiiniajakirjas Lancet avaldatud uurimusest, mille järgi sureb 25 protsenti Vene meestest enne 55. eluaastat ning enamikus neist surmadest on süüdi alkohol.

Surma põhjuste hulgas on maksahaigused ja alkoholimürgitused. Paljud surevad ka õnnetustes või tülide käigus. Värske uurimus arvatakse olevat seni suurim omalaadne Venemaal, vahendab BBC News.

Moskvas asuva Venemaa vähikeskuse, Oxfordi ülikooli ning maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) Prantsusmaal asuva vähiuuringute agentuuri teadlased uurisid kümne aasta jooksul 151 000 täiskasvanu joomisharjumusi kolmes Venemaa linnas.

Selle aja jooksul suri neist 8000. Toetuti ka eelnevatele uurimustele, mille käigus küsiti 49 000 surnud inimese perekonnaliikmetelt nende lähedaste joomisharjumuste kohta.

Seotud lood:

„Suremus Venemaal on viimase 30 aasta jooksul suuresti kõikunud, sest alkoholipiirangud ja sotsiaalne stabiilsus on presidentide Gorbatšovi, Jeltsini ja Putini ajal varieerunud, ning peamine asi, mis seda suremuse kõikumist põhjustab, on viin,“ ütles uuringu kaasautor professor Sir Richard Peto Oxfordi ülikoolist.

1985. aastal kärpis tollane Nõukogude Liidu juht Mihhail Gorbatšov drastiliselt viinatootmist ega lubanud seda müüa enne lõunat.

Teadlaste sõnul vähenes alkoholitarbimine umbes veerandi võrra, kui need piirangud jõustusid. Siis, kui kommunism kokku varises, hakkasid inimesed jälle rohkem jooma ja üldine suremus kasvas.

„Kui president Jeltsin president Gorbatšovilt juhtimise üle võttis, üldine suremus noorte meeste hulgas enam kui kahekordistus. See juhtus, kui ühiskond kokku varises ja viin muutus palju vabamalt kättesaadavaks,“ ütles Sir Richard. „Joomine kasvas tohutult ja joodi ennasthävitaval viisil. Joodi ennast purju kangest alkoholist ja siis osteti ja joodi veel, mis tekitas suure surmaohu.“

Ka tarbimine naiste hulgas on kõikunud koos poliitiliste sündmustega, aga nad on joonud vähem, nii et ka suremus on olnud väiksem.

Enamik alkoholitarbijaid on ka suitsetajad, mis teadlaste sõnul suurendab suremust.

Venemaa kehtestas karmimad alkoholi kontrolli meetmed 2006. aastal. Tõsteti makse ja piirati müüki.

Teadlaste sõnul on alkoholitarbimine sellest ajast vähenenud kolmandiku võrra ja enne 55. eluaastat surevate meeste osakaal on langenud 37 protsendilt 25 protsendile.

Pool liitrit viina maksab umbes 150 rubla (kolm eurot). Uuringus osalenud suured joojad tarbivad vähemalt poolteist liitrit viina nädalas.

2011. aastal jõi iga Venemaa täiskasvanu keskmiselt 13 liitrit puhast alkoholi aastas. Sellest kaheksa liitrit moodustas kange alkohol, peamiselt viin.

Teadlaste sõnul on suure suremuse peamine põhjus see, kuidas venelased alkoholi tarbivad.

„Nad joovad ennast pildituks. See on peamine probleem. Asi on joomisharjumustes, mitte inimese kohta joodud kogustes,“ ütles Venemaa vähiuuringute keskuse teadlane professor David Zaridze. „Venelased on alati palju joonud. Nad ütlevad mõnikord, et selle põhjus on külm ilm, aga see on lihtsalt vabandus. See on rahvuse elustiil, mis peab muutuma. Piirangute ja maksudega tuleb edasi minna ja inimeste sotsiaalmajandusliku olukorra paranemine aitab kaasa ning haridus on samuti tähtis.“