Uuring maalib karmi pildi: Putini Venemaal oli inimõiguste osas kohutav aasta
„Autoritaarsus on seal viidud täiseti uuele tasemele," ütles HRW asedirektor Rachel Denber meediaväljaandele Quartz. Uuringust tulevad välja mitmed probleemid: näiteks samasooliste tagakiusamine, väljendusvabaduse oluline vähenemine ning inimeste kohtlemine Põhja-Kaukaasias.
Ja loomulikult Krimmi annekteerimine Venemaa poolt ning sellele järgev sõjategevus Ida-Ukrainas.
„Samal ajal, kui Ukraina kriis eskaleerus, hakkasid Venemaa poliitikud kasutusele võtma veelgi karmimaid meetmeid nii meedia kui ka erinevate huvigruppide suhtes," kirjutatakse raportis. Üheks näiteks on siin „blogijate seadus", mis kohustab üle 3000 lugejaga veebilehte registreerima kui massimeediakanali ning tööle hakkab valitsuse tsensorikäsi.
Teine seadus kriminaliseeris nö „separtatistlikud sõnavõtud", mis tähendab Denberi sõnul, et karistada võib peaaegu kõige eest, mida ütled. Isegi selle eest, kui ütled, et Venemaa on Krimmi okupeerinud. „See on ju fakt." Eratelekanalitele on esitatud karmimad reeglid, samas ka Vene meedia välismaisele omandusele.
Ehkki reeglid olid juba varem karmid, tehti veel hullemaks ka ühinemis- ja kogunemisvabadusega seonduv. Kui varem pidid välisriigi rahastusega ühendused end registreerima kui „välisagendid", siis nüüd ei küsita sellise määratluse andmisel neilt isegi luba. „Venemaal tähendab „välisagent" ainult üht - reeturit või spiooni," ütles Denber. Poliitilised kohtuprotsessid jätkuvad ning aktivistidele määratakse karme karistusi ning pikki vanglaaastaid.
2014. aasta oli raske neile, kes tänavaile protestima tulid. Sajad rahulikes protestiaktsioonides osalenud inimesed nii Sotši olümpiamängude ajal kui ka Krimmi sündmuste ajal, vahistati. Inimene võib saada massiprotestil osalemise eest kuni 15 vangla-aastat. Ametnikud kiusasid ja hirmutasid olümpiamängude ajal nii organisatsioone, eraisikuid kui ka ajakirjanikke. Halvasti koheldi neid, kelle kodud jäid olümpiamängude rajatistele jalgu.
Ukraina sündmuste varjus on Venemaa jõhkralt käitunud Põhja-Kaukaasias - Dagestanis ja Tšetšeenias. Piinamised, röövimised ja tapmised jätkusid. 2014. aasta esimese 9 kuuga tapeti seal 31 tsiviilisikut. Olukord on eriti hull Dagestanis, oli raportis kirjas.
Samas on näha ka mõningast paranemist. Valitsus võttis selgelt sõna selles suhtes, et puuetega inimesi ei tohi diskrimineerida. Samas on puuetega inimeste olukord riigis väga kehv. Eriti lastel, kes on „ladustatud" erinevatesse lastekodudesse. Meditsiinivallas paranes valu leevendamisele tähelepanu pööramine, kuid vastavaid ravimeid on endiselt raske saada. See on Venemaa meditsiinis väga suur probleem.
