Uuring: eestlased kinnituvad Soome ühiskonda võõrkeelsetest kõige nõrgemini

 (57)
Uuring: eestlased kinnituvad Soome ühiskonda võõrkeelsetest kõige nõrgemini
Foto: Andres Putting

Eile avaldatud uuring „Ollako vai eikö olla” („Olla või mitte olla”) vaatles Soomes elavate vene, eesti, somaali, araabia ja inglise keelt kõnelevate inimeste identiteete ja kinnitumist Soome. Uuringu järgi seostasid ennast Soomega kõige vähem eestlased.

„Me peaksime olema mures, et isegi paljud eestikeelsed tahavad Soomest ära. Eestikeelsed on ikkagi kultuuriliselt soomlastele lähedal ja töö järele siia tulnud,” märkis uuringu läbi viinud gruppi kuulunud Pasi Saukkonen, vahendab Vantaan Sanomat.

Kohanemise tajumises on rahvusgruppide vahel suuri erinevusi.

„Kõige vähem on Soome kinnitunud eestikeelsed, aga identiteedi kohanemine on raske ka teistele võõrkeelsete gruppidele,” ütles Saukkonen.

Kui uurijad küsisid, kas tahad elada kogu ülejäänud elu Soomes, oli kindlalt seda meelt vaid 12% eestikeelsetest, 30% somaalikeelsetest, 29% venekeelsetest, 21% ingliskeelsetest ja 63% araabiakeelsetest.

Araabiakeelsed on Saukkoneni sõnul uuringus probleemne grupp, sest suur osa neist on saabunud varjupaigataotlejana ja seetõttu on võimalik, et nad vastavad võimalikult positiivselt.

Küsiti ka, millisel määral tunnevad võõrkeelsed end soomlastena. Somaalikeelsetest oli neid 43%, venekeelsetest 22% ja eestikeelsetest vaid iga kümnes.

Küsiti ka diskrimineerimiskogemuste kohta. Diskrimineerimist tööturul väitis kogevat 90% somaalikeelsetest, 57% araabiakeelsetest umbes pool venekeelsetest ja ligi kolmandik eestikeelsetest.

Rahvastikuminister Riina Solman: meie rahvaarv sõltub paljuski sellest, kuidas läheb meil võrreldes Soomega

Rahvastikuminister Riina Solmani sõnul on uurijate avaldatud fakt, et vaid iga kümnes Soomes elav eesti keelt rääkiv inimene pidas end soomlaseks ja soovis elada kogu ülejäänud elu Soomes, siitpoolt lahte vaadates hea uudis. "See annab lootust, et kui vahe palkades ja elatustasemes väheneb, tulevad paljud Soomes elavad eestlased kodumaale tagasi," selgitas Solman.

"Muide, kas te teadsite, et Soomes elab praeguse seisuga alaliselt ligi 50 tuhat eesti inimest ja ajutiselt veel ligi 20 tuhat? See on paari-kolme maakonna jagu eestlasi," märkis Solman.

"Tegelikult sõltubki meie rahvaarv tulevikus palju sellest, kuidas läheb meie majandusel ja palkadel võrreldes Soomega. Soome ise on selle tsükli samuti läbi käinud – oli aeg kus soomlased sõitsid hordidena tööle Rootsi. Osad jäid, osad tulid tagasi. Laiemalt vaadates ongi majanduspoliitika ja konvergents need teemad, mis meie rahvastikku ja rännet kõige enam mõjutavad," rääkis Solman.

"Aga samamoodi on tähtis, et riik ja omavalitsused on valmis selleks kui inimesed soovivad Eestisse tagasi pöörduda. Selle aasta detsembriks pean koostöös teiste ministeeriumitega kokku panema ka analüüsi ja ettepanekud tagasipöördujatele, väljaspool Eestit elavatele rahvuskaaslastele ja uussisserändajatele pakutavate teenuste väljatöötamiseks. Ikka selleks, et anda välja selge sõnum – kõik on kodumaale tagasi oodatud!" rõhutas rahvastikuminister.