Tunnustatud politoloog ja moslemimaailma spetsialist Gilles Kepel juhtis uurimisgrupi aasta kestnud projekti kahes Pariisi eeslinnas Clichy-sous-Bois's ja Montfermeil's, kus 2005. aastal toimusid suured rahutused, vahendab The Local.

Selle tulemusena koostatud uurimuses „Vabariigi eeslinnad“ leiti, et religioossed institutsioonid ja kombed asendavad üha rohkem riigi ja suurte ilmalike traditsioonidega Prantsuse Vabariigi omi.

Enamasti Põhja- ja Lääne-Aafrika immigrantide ja nende järglastega asustatud linnaosade perekonnad külastavad regulaarselt mošeed, paastuvad ramadaani ajal ja boikotivad koolitoitu, mis ei ole valmistatud islamitraditsioonide järgi ehk ei ole halal.

5-6 miljoni moslemist elaniku ja kodanikuga Prantsusmaal on suurim islamiusku elanikkond Euroopa Liidus ning keskvalitsusel on sageli raskusi sellega seotud väljakutsetega toime tulemisel.

Kepel viis samasuguse uurimuse läbi ka 25 aastat tagasi ja ütles ajalehele Le Monde, et islami mõju igapäevaelule ja kultuurile eeslinnades on selle aja jooksul muutunud mitmekülgsemaks ja intensiivsemaks.

Prantsuse koolid, mis on rangelt mittereligioossed, on traditsiooniliselt tegelnud vabariigi kodanike kasvatamisega, kuid kohalike ametnike sõnul käivad moslemitest õpilased kodudes halal-lõunaid söömas.

Suur osa Prantsusmaast pole segaabielude vastu, kuid eeslinnades avastasid uurijad üllatusega, et väga suur osa moslemitest on mittemoslemitega abiellumise vastu.

Uuriti ka 2005. aasta rahutuste tagamaid. Rahulolematusel vaestes eeslinnades on küll sotsiaalsed juured, kuid märatsejad väljendavad seda islamisõnavaraga.

Islami väärtused asendavad vabariigi omi, sest viimased pole suutnud tuua lubatud võrdsust ning eeslinnade elanikud peavad end üha vähem prantslasteks.