Kõige paremini säilinud vilepill on valmistatud kaeluskotka luust ja sellel on viis sõrmega kinni kaetavat auku. Teisel, luigeluust valmistatud vilepillil on kolm auku, kuid sellest on säilinud vaid osa, vahendab Helsingin Sanomat.

Uurijad valmistasid vilepillist puust koopia ja mängisid seda. Heli oli samasugune nagu tänapäevastel vilepillidel.

Koopast leiti teistegi vilepillide jäänuseid, mis olid valmistatud mammutiluust.

Leiud dateeritakse ajale, kui tänapäevane inimene oli alles Euroopasse levimas ja neandertaallasi kõrvale tõrjumas.

Väljakaevamisi juhtinud Tübingeni ülikooli uurija Nicholas Conradi sõnul oli vilepillimäng arvatavasti varaste inimeste igapäevaelu osa. Pillid asetsesid argiesemete hulgas ja miski ei viita sellele, et neil oleks olnud tseremoniaalne või mõni muu eriline tähendus.

Siiani on arvatud, et moodsa kultuuri iseloomulikud jooned — nagu muusika ja sümboolne kunst — tekkisid alles maaviljeluse arenedes. Tübingeni ülikooli uurijate leiud näitavad aga, et muusika oli osa inimeste elust juba pikka aega enne maaviljeluse tekkimist.