Politsei avaldas uuendatud hukkunute nimekirja. Varem oli ametlikult teada 46 ohvri nimed, reedel avaldati veel 31 tapetu nimed ning seega on ohvreid kokku 77, vahendas BNS.

Reedel maeti esimesed veresauna ohvrid ja politsei kuulas teist korda üle terroritegude korraldaja Anders Behring Breiviki.

Kõikal riigis olid lipud pooles mastis. 32-aastane Anders Behring Breivik korraldas eelmisel reedel Oslo kesklinnas kaheksa inimese elu nõudnud autopommiplahvatuse ning lasi seejärel vähemalt 68 inimest maha Utøya saarel, kus toimus valitsuspartei Tööerakonna noortelaager.

Norra politsei uuendatud hukkunute nimekirja kohaselt tappis Breivik vähemalt 77 inimest.

Esimesena maeti Oslo lähedale Nessodeni kiriku juurde 18-aastane Bano Rashid, kes tuli Norrasse koos oma perekonnaga 1996. aastal Iraagist. Matusel lausuti nii moslemi- kui ka kristlikke palveid.

Kurdistanist pärit Rashidi matusel osales ka välisminister Jonas Gahr Støre. Rashid oli varem korduvalt kirjutanud rassismist ja diskrimineerimisest.

Oslost põhjas Hamaris sängitati mulda 19-aastane Ismail Haji Ahmed, kes osales tantsijana televisiooni talendijahisaates, vahendas telekanal TV2. Koos temaga oli Utøya saarel veel kaks tema lähedast, kes jäid ellu.

Peaminister Jens Stoltenberg osales Oslos Tööerakonna ja selle noortetiiva mälestusteenistusel. Stoltenberg ja Oslo luteri kiriku piiskop Ole Christian Kvarme osalesid hiljem Oslo mošees mälestustseremoonial, kus lausuti leinapalved.

Stoltenbergi sõnul oli veresaun rünnak demokraatiale.

Breivik pidas enda sõnul ristiretke Euroopa nimel ja ründas Tööerakonda, mis on tema arvates moslemitele liiga suuri järeleandmisi teinud. Reedel kuulati teda teist korda üle.

Breiviki jurist ütles ajalehele Aftenposten, et mees kavatses teisigi sihtmärke rünnata.

"Selleks reedeks oli mitu eri suurusega projekti," ütles Geir Lippestad. "Sel päeva juhtus asju, mida ma siinkohal lähemalt puudutada ei taha, mis tähendab, et sündmused hargnesid teistmoodi, kui tema oli planeerinud."

Politseiuurija John Frederiksen ütles, et vaatas üle kümmekond paika, kuid ei leidnud midagi, mis viitaks rünnakuohule.

Arvamusküsitluse kohaselt on rünnaku järel toetus Stoltenbergi Tööerakonnale kasvanud 10 protsendipunkti võrra.

Peaministrit kiidetakse tema rahuliku käitumise eest kriisi lahendamisel.

Samal ajal langes järsult toetus populistlikule Progressiparteile, millesse Breivik kunagi kuulus, selgus ajalehe Sunnmørsposteni küsitlusest.