Uutel satelliidifotodel (vaata link raportile) on veelgi rohkem paljastatud Põhja-Korea repressioonisüsteemi hiiglaslik infrastruktuur. Näha on riigi kahe suurema poliitvangilaagri pidevat edasiarendamist, teatab inimõigusteorganisatsioon Amnesty International oma raportis.
Laagrite (kwanliso) number 15 ja 16 põhjaliku hindamise käigus avastas Amnesty uusi majutusblokke, tootmisrajatiste laienemise ning jätkuvalt karmi valverežiimi.
Põhja-Korea suurima poliitvangilaagri kwanliso 16 endine julgeolekuametnik ei ole kunagi varem avalikult rääkinud. Ta kirjeldas, kuidas kinnipeetavatel kästakse iseendale haudu kaevata ning naisi vägistatakse, misjärel nad kaovad.
„Põhja-Korea hiiglaslikku repressioonivõrgustikku investeerimise kohutav reaalsus on paljastatud. Me kutsume võime üles vabastama viivitamatult ja tingimusteta kõik need meelsusvangid, keda hoitakse poliitvangilaagrites ja sulgema need laagrid viivitamatult,“ ütles Amnesty Internationali Ida-Aasia uurija Rajiv Narayan.
Poliitvangilaagrites ja teistes Põhja-Korea kinnipidamisasutustes hoitakse kinni sadu tuhandeid inimesi, sealhulgas lapsi.
Paljud neist pole toime pannud mingeid kuritegusid, vaid on lihtsalt tõsistes poliitilistes kuritegudes süüdi mõistetute perekonnaliikmed. Seda nimetatakse kollektiivseks karistamiseks - „süü seotuse läbi“.
Põhja-Hamgyongi provintsis Hwaseongi lähedal asuva kwanliso 16 pindala on 560 ruutkilomeetrit (kolm korda suurem kui USA pealinna Washington DC oma). See on üks vähem uuritud piirkondi hiiglaslikus poliitvangilaagrite süsteemis. 2011. aastal arvati seal olevat hinnanguliselt 20 000 kinnipeetavat.
2013. aasta mais tehtud viimased satelliidipildid annavad tunnistust kwanliso 16 elanikkonna kergest suurenemisest, sest näha on uued majutusblokid. Pildid ehitusjärgus olevatest barakkidest annavad aimu kinnipeetavate elutingimustest.
Satelliidipiltidel on selgelt näha märkimisväärset majandustegevust – kaevandamist, metsatööstust ja põllumajandust. Näha on ka tööstuspiirkonna laienemist kwanliso 16-s.
Sunnitöö on Põhja-Korea poliitvangilaagrites tavaline. Endiste kinnipeetavate ja ametnike tunnistused paljastavad, et kinnipeetavad veedavad suurema osa oma ajast sunnitööl ohtlikes tingimustes vähese puhkeajaga.
Valverežiim on karm. Laagri perimeetril on tarad ja valvetornid. Liikumine tundub olevat piiratud ja kontrollitud kindlustatud väravate, valvetornide ja sisemiste kontrollpunktide abil.
1980. aastatest kuni 1990. aastate keskpaigani laagris number 16 julgeolekuametnik olnud härra Lee rääkis 2013. aasta novembris intervjuus Amnesty Internationalile vangide hukkamismeetoditest. Vange sunnitakse iseendale hauda kaevama ning nad tapetakse siis haamrilöögiga vastu kaela. Lee nägi ka pealt, kuidas vange poodi ja puust keppidega surnuks peksti.
Lee sõnul naisi vägistati, misjärel nad kadusid: „Pärast öö jooksul ametnike „teenindamist“ pidid naised surema, sest saladus ei tohtinud välja tulla. See toimub enamikes poliitvangilaagrites.“
Laagri number 15 endine vang aastatel 1980-1989 Kim Young-soon kirjeldas kahe põgenemiskatsel tabatud kinnipeetu avalikku hukkamist: „Nad toodi pärast ränka peksmist lavale. Vangid olid seotud puust vaiade külge ning neid tulistati kolm korda pähe, rinda ja jalgadesse.“
Fotod laagrist number 15, mida teatakse ka Yodoki nime all, näitavad, et 39 majutusblokki on lammutatud pärast seda, kui Amnesty 2011. aastal viimati sellest laagrist tehtud satelliidifotosid uuris. Ehitatud on vaid kuus uut majutusblokki. Elukohtade vähenemine võib viidata kwanliso elanikkonna kergele kahanemisele. Amnesty ei suuda aga vangide arvu ega nende saatust kindlaks teha.
Kwanliso 15 pindala on 370 ruutkilomeetrit ning see asub Põhja-Korea keskosas umbes 120 kilomeetri kaugusel pealinnast Pyongyangist. 2011. aastal peeti seal hinnanguliselt kinni 50 000 inimest, kusjuures elanikkond oli koondunud jõeorgudesse.
Nagu kwanliso 16-s on ka Yodokis režiim jätkuvalt karm ning toimub märkimisväärne majandustegevus. Selgelt on näha metsatööstust, näiteks saematerjali töötlemist ilmselt mööblivabrikus.
