Rahvas kogunes koidikul šiiitide tähtsaima pühamu al-Kufah’ mošee ümbrusse, kus Hakimi surnukeha lebas läbi šiiitide ala kulgenud matuserongkäigu kolmandal ja viimasel päeval.

Keskpäevaks oli rahvast politsei hinnangul saabunud 500 000-st miljonini ning korravalvurid olid valvel, et kindlalt ära hoida möödunud reedel Hakimi ja veel 82 inimest surmanud pommiplahvatuse kordumist.

Šiiidivaimulike väitel olid reedel õhtuse palvuse järel toimunud autopommiplahvatuse taga kukutatud presidendi Saddam Husseini poolehoidjad ja terrorivõrgustiku al Qaeda liikmed.

Nad hoiatasid uute rünnakute eest, kuid teisipäevastel matustel vägivalda ei esinenud.

Viisteist kilomeetrit maanteed mošeest Hakimi viimase puhkepaigani piirati sisse, poed pandi kinni ja leinajad moodustasid ühtse kirstu saatva kolonni.

Tunnis alla kahe kilomeetri edasi liikunud matuserongkäik kulges läbi Kufah’ ja Najafi kaksiklinna, mida šiiidid peavad oma kõige pühamateks paikadeks.

Tuhanded inimesed embasid parema puudumisel Hakimi kirstu vedavat 15-tonnist veoautot, palusid tema hinge pärast jumalat ja tõotasid kättemaksu.

Maineka vaimuliku ja poliitiku pildiga plakateid kandvaid leinajaid piserdati aeg-ajalt veega, et kuumus neile liiga ei teeks. Kõikjal lehvisid islamit sümboliseerivad rohelised lipud ja punased märtriplagud.

Leinameeleolud jõudsid haripunkti, kui Hakimi kirst möödus Imaam Ali mošeest, mille ees vaimulik oli hukkunud. Reedese plahvatuse võimsust demonstreerib mošee ees laiuv kraater. Pühamusse rahvast ei lubatud.

Hakim ja Iraagi kõrgeim islamivaimulik suurajatolla Ali al-Sistani tegid koostööd USA juhitavate okupatsioonivõimudega, lootes sõja järel riigis demokraatiat kehtestada.

Mõned arvavad, et just koostöö okupatsioonivõimudega ja lõhed šiiitide kogukonnas võisid Hakimile saatuslikuks saada.

Hakim maeti paika, mille ta ise oli kunagi mošee ehitamiseks välja valinud. Vaimulikud on tõotanud mošee valmis ehitada ja selle Hakimile pühendada.