Belgia, Prantsusmaa ja mitmed teised riigid lükkasid tagasi seitsme liikmesriigi nõude osutada EL-i põhiseaduse preambulas otseselt kristlikule traditsioonile.

Nõudjad on valdavalt katoliiklikud maad eesotsas Itaalia ja Poolaga.

“Rinded ei ole nihkunud. Ma söandan ennustada, et meie positsioonid selles asjas ei muutu,” ütles Saksa välisminister Joschka Fischer pärast juunikuise tippkohtumise eelset läbirääkimist.

Itaalia, Poola, Leedu, Malta, Portugal, Tšehhi ja Slovakkia saatsid EL-i eesistujamaale Iirile kirja, milles nõudsid tundliku usuküsimuse uuesti päevakorda võtmist.

“Me soovitame pöörata täiendavat tähelepanu Euroopa kristliku juurte viitele olemasolevas (põhiseaduse) preambula tekstis,” nõuavad seitsme riigi välisministrid.

Paavst Johannes Paulus II kodumaa Poola leiab, et kaks aastatuhandet väldanud kristlust ei tohi mingil juhul eirata.

“Me räägime viites kristlikele väärtustele, mitte kristlikele traditsioonidele — seega ajaloolisele faktile, mida keegi ei saa muuta,” seletas välisminister Wlodzimierz Cimoszewicz ajakirjanikele.

Prantsusmaa teatas, et tema on rahul praeguse tekstiga, mis osutab Euroopa “kultuuri-, usu- ja humanistlikule pärandile” ega maini kristlust.

Välisminister Michel Barnier aga pakkus poolakate ja teiste katoliiklaste lepitamiseks välja, et põhiseaduse kõrval võib vastu võtta deklaratsiooni, mis tunnustab Euroopa kristlikke juuri.