Olgu seesugune samm kuitahes vastuoluline, tõdes Guaidó, et ta peab kaaluma kõiki võimalusi inimelude päästmiseks, kasvõi võõrvägedele, sh Ameerika Ühendriikidele loa andmist kõrvaldada tema sõnul ebaseaduslikult ametis olev radikaalsotsialistist Nicolás Maduro võimult, vahendab uudisteagentuur AP.

Ta möönis ka ise, et teema on küll väga vastuoluline, ent ka humanitaarkriis süveneb iga päevaga.

Juan Guaidóst sai isehakanud riigipea kohusetäitja 23. jaanuaril ja teda tunnustab sellena juba pea 40 riiki, sh hulk riike ka Euroopa Liidust ja Ladina-Ameerikast. Otsekohe avaldas talle toetust USA.

USA administratsioon eesotsas president Donald Trumpiga on teinud selgeks, et juhul, kui de facto president Maduro ei ole nõus võimust vabatahtlikult loobuma, ei saa välistada sõjalist sekkumist, võimaldamaks venezuelalastel algust teha demokraatliku protsessiga.

Virelevast Venezuelast põgeneb iga päev juba mitmendat aastat üle piiri teistesse Lõuna-Ameerika riikidesse tuhandeid venezuelalasi, kes ei suuda oma kodumaal elamist jätkata seoses majanduse täieliku kokkukukkumisega, mis tõi kaasa tänaseni jätkuva toidu- ja esmatarbekaupade, sh hädavajalike ravimite pea täieliku puuduse. Radikaalsotsialist Maduro keeldub vastu võtmast ka USA humanitaarabi.