USA võib olla sunnitud Iraagi vägesid kärpima

USA administratsioon võib olla sunnitud Iraagis paiknevaid vägesid enam kui poole võrra vähendama, et sõdureid jätkuks muude ohtude tarvis, teatas kongressi eelarvebüroo teisipäeval avaldatud raportis.

Kongressibüroo andmetel peaks Pentagon senise poliitika jätkudes olema suuteline pidama Iraagis pikemat aega 38.000-64.000 mehelist okupatsiooniväge. Praegu on Iraagis 150.000 ameerika sõdurit ja mitmete seadusandjate arates ei jätku ka neist üha hoogustuva vägivalla peatamiseks.

Demokraadist senaator Robert Byrd ütles, et eelarvebüroo raportist nähtuvalt kurnab president George W. Bushi Iraagi-poliitika “meie vägesid katkemiseni”.

Varemgi Bushi Iraagi-poliitikat karmilt kritiseerinud Byrdi sõnul näitab tekkinud olukord, et administratsioon peab paluma ÜRO-lt ja NATO-lt ametlikult rahuvalveabi.

Mõned kongressiliikmed nõuavad Iraaki lisavägede saatmist, kuid CBO arvutuste kohaselt kuluks kahe diviisi ehk umbes 80.000 mehe värbamisele, koolitamisele ja varustamisele kolm kuni viis aastat ja 19 miljardit dollarit.

Alla 64.000 sõjaväelase Iraagis hoidmine läheks maksma 8-10 miljardit dollarit aastas, 106.000 armeesõduri, pluss merejalaväelaste ja teiste maavägede ülalpidamine ja varustamine aga 14-19 miljarit aastas.

Pentagoni hinnangul kulub praegu Iraagis viibivale 150.000 mehele 3,9 miljardit kuus. Ameerika sõdurid moodustavad hetkel umbes 90 protsenti okupatsioonivägedest.

Raporti järgi tuleb Iraagi operatsioonide põhikoormat kandval tegevarmeel hakata tuleva aasta märtsis sõdurite arvu vähendama, kui ta tahab kinni pidada plaanist mitte hoida vägesid kohal üle aasta.

Pikaajalise okupatsiooni tarvis tuleks armeel jätta 2004.-2005. aasta talveks Iraaki 38.000-64.000 meest.

Olukorras, kus Iraagis saab iga päev surma mõni ameerika sõdur, on president George W. Bushi administratsioon otsustanud ÜRO Julgeolekunõukoguga läbi rääkida USA juhtimisel tegutseva paljurahvuselise rahuväe loomiseks, mis julgustaks mitmeid riike oma sõdureid Iraaki saatma.

Diplomaatide sõnul loodab Washington, et tema koostatud resolutsiooniprojekt võetakse 15-liikmelises Julgeolekunõukogus vastu enne septembri esimest nädalat, kui Bush traditsiooniliselt Peaassamblee ees üles astub. Julgeolekunõukogu eesistuja on hetkel USA kindel liitlane Suurbritannia.

Välisministeeriumi tundmatuks jääda soovinud ametniku sõnul on tekst koostatud ning selles püütakse täpsustatakse teiste riikide osalust Iraagi taastamisel.

“See on sellest, kuidas määratleda täpsemalt ÜRO elulist rolli poliitilises, sõjalises ja majanduse valdkonnas ja kuidas anda ÜRO liikmetele võimalus toetada Iraagi rahva püüdeid,” ütles ametnik.

USA ettepaneku tähtsaimaks osaks on soovitus, mille esimesena ütles 22. augustil välja ÜRO peasekretär Kofi Annan — muuta Iraagi rahuväed ÜRO egiidi all tegutsevateks paljurahvuselisteks jõududeks, mida juhib USA.

See ei tähendaks aga traditsioonilisi ÜRO sinikiivrite rahuvalveoperatsioone, vaid suuremat juhtimiskeskust, kuhu kuuluksid kõigi vägesid andnud riikide ohvitserid.

Erinevalt Kosovo rahuvalvest ei saaks ÜRO Iraagis kontrolli administratsiooni üle. Maailmaorganisatsiooni poliitilise rolli laiendamine ei ole veel täpsemalt paika pandud, kuid diplomaatide sõnul võib see tähendada Iraagi uue valitsuse valimiste korraldamist.