Peamine NATO alternatiiv, USA raketikompleks Patriot, sisaldab kaitsemehhanisme, mis ei võimalda sõbraliku tehnika vastu tuld avada. Just sellistest F-16-st aga Türgi õhuvägi koosnebki. Nii tegi Türgi president Recep Tayyip Erdogan diili Venemaaga ning ostis S-400 õhutõrjepatareid. Nendega saab kriisi korral ka Türgi enda sõjalennukeid probleemideta alla tuua.
USAs Valges Majas populaarne idee baseerub tõsiasjal, et 2016. aasta Türgi riigipöördekatses mängis õhuvägi olulist rolli. Nimelt pommitati presidendipaleed ja parlamendihoonet. Hoolimata tänaseni käivast ideoloogilisest puhastustööst kõikides riigiametites võib Erdogan siiani pidada silmas võimalust, et sõjavägi pöörab ühel hetkel tema vastu.
Ühe USA ametniku sõnul kirjeldasid Ankara esindajad Türgi õhujõude ka 2018. aastal toimunud kõnelustel kui suurimat ohtu riigi enda valitsusele. Mõned nädalad tagasi mõisteti õhujõudude putšiaegne komandör eluks ajaks vangi.
Ankara teatel usaldab valitsus aga oma armeed täielikult. Nende sõnul ei suutnud Barack Obama administratsioon lihtsalt tagada piisavalt kiiret Patriotide müüki Türgile, kuigi neid sooviti osta. Ka USA president Donald Trump on selles aspektis türklastega nõustunud. Siiski peatas Trump F-35 hävitajate Türgile tarnimise.
Türgi ajakirjanik Ragıp Soylu väidab, et S-400 diilini viis peamiselt NATO toe puudumine teemades, mis puudutasid pingelisi suhteid Venemaaga ning hiljem Süüria kurdidega. Ankara ei tunnista poliitilise lahenduse võimalikkust USA toetatud Põhja-Süüria kurdi üksustega. Nende vastu operatsioonide korraldamiseks oli Türgil aga vaja kokkulepet Moskvaga, millel on Süüria õhuruumis oluline ülekaal. Hiljem Venemaalt relvasüsteemide ostmine võiski olla kokkuleppe osa.
Laiemaks põhjuseks, miks Türgi S-400 ostis, on aga üldine Ankara-Lääne suhete halvenemine viimastel aastatel. Ankara arvates jäetakse neid probleemidega üksi, Lääs ei taha aga Erdogani autoritaarsemaks muutuvat režiimi tunnistada.