USA tunnistas taas: Iraagil polnud relvi

Iraagil ei olnud bio- ega keemiarelvavarusid ja tema tuumaprogramm oli lakanud olemast juba enne USA vägede sissetungi, ütles USA relvainspektorite juht kolmapäeval, lükates ümber sõja alustamise tugevaima argumendi.

USA president George W. Bush oli põhjendanud Iraagi presidendi Saddam Husseini kukutamise vajadust eeskätt riigist lähtuva massihävitusrelvade ohuga. Vaatamata selle ohu olematuks tunnistanud tõenditele ja kasvavatele rahutustele Iraagis kinnitas Bush ka kolmapäeval, et sõda oli õigustatud.

“Ma ei usu, et Iraagis on varjul sõjaliselt olulisi massihävitusrelvavarusid,” ütles Luurekeskagentuuri (CIA) erinõunik Charles Duelfer, kes juhtis Iraagist keelatud relvade otsimist.

Ta tõdes senati relvateenistuste komitees esinedes, et Iraagi tuumaprogramm hakkas alla käima juba 1991. aasta Lahesõja järel, mil riiki saadeti ÜRO relvainspektorid, kuid Saddam ei loobunud siiski tuumaambitsioonidest.

“Analüüs näitab, et ehkki Saddam väljendas soovi oma tuumameeskonna pädevust säilitada ja tegi katseid säilitada mõningaid programmi võtmeosi, hääbus Iraagi võime neid relvi toota järgmise 12 aasta jooksul (pärast Lahesõda), ütles Duelfer.

Iraagis on sõja järel leitud mõningaid keemiarelvi, kuid kõik need pärinevad Lahesõja eelsest ajast, lisas ta. Peainspektori raportis öeldakse, et Iraak hävitas kõik oma keemiarelvavarud 1991. aastal ja ei ole tõendeid, et ta oleks jätkanud nende tootmist. Iraak näis olevat hävitanud 1991. ja 1992. aastal ka biorelvavarud.

Samas möönis Duelfer, et kui Saddam oleks otsustanud relvaprogrammid taas käivitada, võinuks Iraak toota mõne kuuga sinepigaasi ja vähem kui aastaga närvigaasi.

Iraagi massihävitusrelvad on oluline teema USA 2. novembri presidendivalimiste eel. Demokraatide kandidaat John Kerry väidab, et Bush kiirustas sõda alustama, andmata ÜRO inspektoritele aega Iraagi relvastust põhjalikult kontrollida. Duelferi raport näib seda kinnitavat.