USA tulevane kaitseminister Mattis: Putin püüab NATO-t lõhkuda, Venemaa on julgeolekuoht number üks
Erukindral James „Mad Dog“ Mattis, kellest on saamas esimene karjääriohvitser Pentagoni eesotsas alates 1950. aastatest, ütles neljapäeval, et tema arvates püüab Venemaa president Vladimir Putin NATO-t lõhkuda.
Enne ametisse kinnitamist senatis küsimustele vastanud Mattis kirjeldas Venemaad kui strateegilist vastast ja asetas ta julgeolekuohtude hulgas esikohale. Mattis ütles, et USA-Vene suhete ajaloos on vähe edukaid katseid püsivalt koostööd teha, vahendab Associated Press.
Mattis ütles, et nõustub presidendiks valitud Donald Trumpi plaaniga kasvatada USA sõjaväe suurust, kuid nende arvamused Venemaa kohta näivad olevat erinevad.
Putini kohta ütles Mattis, kes on olnud NATO sõjaline juht, järgmist: „Ta püüab Põhja-Atlandi allianssi lõhkuda.“
Mattise sõnul on ta oma vaateid Venemaa kohta Trumpile selgitanud. Mattis on sügavalt mures, et Moskva püüab hirmutamise abil enda ümber luua ebastabiilsete riikide ala.
Mattis ütles, et toetab president Obama administratsiooni samme Euroopa liitlaste julgustamiseks pärast Krimmi annekteerimist ja sõjategevust Ida-Ukrainas. Kuigi USA peaks Mattise arvates jääma Venemaaga koostöö tegemisele avatuks, koostöö väljavaated vähenevad.
Mattise sõnul on maailmakord suurima rünnaku all pärast Teist maailmasõda. Selles süüdistas ta Venemaad, Hiinat ja rahvusvahelisi terroriorganisatsioone.
Senati relvateenistuste komitee esimehe, vabariiklase John McCaini küsimusele, kas USA sõjavägi on valmis neid väljakutseid vastu võtma, vastas Mattis: „Ei, sir.“
Küberrünnakute kohta ütles Mattis, et sõjad algavad tihti valearvestustest. USA peab Mattise sõnul paika panema selged piirid, et vastased teaksid, mida USA enam ei talu.
Mattisele ei esitatud senatis vaenulikke küsimusi ei vabariiklaste ega demokraatide poolt ning ta sai mõlemalt parteilt kiitust oma otseütleva ja paljulugenud ausa ja intelligentse mehe maine eest.
Senat kiitis häältega 81-17 heaks erandi, mis lubab Mattisel kaitseministri ametikohale asuda. Sõjaväelased peaksid sellele ametikohale asumiseks olema erus vähemalt seitse aastat, kuid Mattis läks erru alles 2013. aastal. Esindajatekoja relvateenistuste komitee toetas seda erandit häältega 34-28.
