USA taastab venelaste tõttu oma 2. laevastiku, tuues mereväe põhijõu tagasi Atlandi ookeanile

 (26)
USA
USAFoto: MICHAEL HOGAN, AFP/Scanpix

USA mereväeadmiral John Richardson ütles, et riik taastab oma 2. laevastiku USA idarannikul ja Atlandi ookeanil, et vastata kasvavale ohule Venemaalt.

Admiral Richardsoni sõnul otsustati 2. laevastik, mis saadeti laiali 2011. aastal, taastada pärast seda, kui leiti, et külma sõja aegne õhustik, mis väljendub vastasseisus suurjõudude vahel, on tagasi, vahendab uudistekanal BBC.

Värske strateegia kohaselt on ameeriklastel vaja nii venelasi ja hiinlasi nende tegevusel heidutada. „USA riiklik kaitsestrateegia ei jäta kahtlustki, et jälle on käes võimukonkurentsi ajastu, mil julgeolekusituatsioon muutub üha keerukamaks ja väljakutseterohkemaks,“ ütles mereväeadmiral Richardson. „Antud põhjusel toome täna tagasi Teise Laevastiku, et nende muutustele vastata, ennekõike Põhja-Atlandil.“

2. laevastik, mis saadeti omal ajal laiali kulude kokkuhoiu ja struktuuriliste muutuste tõttu, hakkab baseeruma USA idarannikul Norfolki lähedal, kust võidakse peatselt hakata juhtima ka NATO Atlandi ookeani ühisjõude.

Alliansi ametnike sõnul on Venemaa suurendanud mereväe patrulle Läänemerel, Põhja-Atlandil ja Arktika ümber ning selle allveelaevade tegevus on intensiivseim pärast külma sõja lõppu.

Seotud lood:

USA otsustas 2012. aastal, president Barack Obama administratsiooni ajal, enne Ukraina sündmuste algust, et kahandab oma kaitse-eelarvet umbes 500 miljardi dollari võrra, asudes vähendama oma kohalolekut Euroopas, viies suure osa oma laevastikust lähematel aastatel hoopis Vaiksele ookeanile.

USA tollane kaitseminister Leon Panetta ütles toona, et osana merekaitse ja strateegilise tähelepanu koondamisest Aasiale, suurendatakse mereväe jõudu Vaiksel ookeanil selliselt, et see saab olema 60 ja 40 protsenti Atlandi ookeani kahjuks: eelnevalt oli see jaotatud umbes võrdselt kahe piirkonna vahel.

Veel külma sõja ajal oli protsent aga vastupidine Atlandi ookeani kasuks, kui USA merevägi hoidis 60 protsenti oma allveelaevadest Atlandi ookeanil heidutusena „kurjuse impeeriumi“, Nõukogude Liidu vastu.

USA plaanis sellega ühtlasi suurendada ka Vaiksel ookeanil korraldatavate mereväeõppuste arvu. Arengud tekistasid juba toona muret Euroopa riikides, kel tuli hakata ümber kujundama senist Euroopa kaitsestrateegiat, ennekõike Washingtoni kavatsuse pärast hakata kaitsekulutusi kärpima.

Prantsuse kaitseminister Jean-Yves Le Drian tõdes toona ajakirjanikele teemat kommenteerides, et „paratamatult tekib sellega kuskil auk ja see auk on ilmselgelt Euroopas“.