USA seadusandja hurjutas Prantsusmaad sõjalaevade müügi pärast
Seadusandja sõnul on Pariis eiranud "selget ohtu", mida see tehing kujutab Venemaa naabrite, USA ja Euroopa riikide julgeolekule, vahendab BNS AFP ja AP uudist.
"On ülimalt murettekitav, et Prantsusmaa, NATO liitlane, on eiranud selget ohtu, mida kujutab sõjalaevade müümine Venemaale, mille suhtumine Ühendriikidesse, oma naabritesse ja Euroopa Liitu on olnud kasvavalt vaenulik," ütles Ros-Lehtinen.
"Mitmed meie liitlased regioonis, nagu Gruusia ja Balti riigid, on langenud Venemaa küberrünnakute, majandusliku surve ja isegi sissetungi ohvriks. Me peame kutsuma NATO ja Euroopa Liidu riike tungivalt üles peatama Venemaale igasuguste relvade müük, mida võidakse kasutada USA, EL-i ja mitmete meie teiste liitlaste huvide vastu," lisas ta.
Vabariiklasest rahvasaadik on varemgi tuntust kogunud Venemaa vihase arvustajana. Eelmisel aastal avaldas ta arvamust, et USA president Barack Obama peab seoses Venemaal aset leidnud jõhkrate kallaletungidega ajakirjanikele suhteid Moskvaga põhjalikult üle vaatama.
"Obamal on aeg üles ärgata, tunnistada Moskva režiimi jõhkrat olemust ning Venemaaga suhete "taaskäivitamise" poliitika üle vaadata," ütles Ros- Lehtinen tollal.
Venemaa ja Prantsusmaa kirjutasid eile Peterburis alla kahe Prantsuse Mistral-klassi helikopterikandja ostu-müügileppe. Mistrali lepe on esimene NATO liikmesriigi ja Venemaa vaheline tehing sõjatehnikaga.
Venemaa naaberriike ja USA-d ärritanud tehingust anti teada jaanuaris ning allkirjastamine toimus Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi juuresolekul Peterburi investeerimiskonverentsil. Venemaa poolelt kirjutas lepingule alla Issaikin, Prantsusmaa poolelt kompanii DCNS juht.
Läbirääkimised Mistrali-tehingu üle algasid 2009. aastal, kuid takerdusid korduvalt nii hinna tõttu kui ka sellepärast, et Prantsusmaa liitlased NATO-s kardavad Venemaa varustamist kaasaegse lääne relvastusega. Infoallikas Venemaa kaitseministeeriumis ütles Interfaxile, et Mistralid lähevad Vaikse ookeani laevastiku koosseisu ning hakkavad baseeruma Vladivostokis.
Ühendatud laevaehituskompanii juht Roman Trotsenko ütles eile hommikul Interfaxile, et Prantsusmaa on valmis Venemaale andma ka tehnoloogiaid, sealhulgas side- ja juhtimissüsteemide tarkvara lähtekoode.
Mistrali veeväljasurve on 21 000 tonni, maksimaalne kerepikkus 210 meetrit. Laev suudab kasvatada kiirust üle 18 sõlme. Sõidukaugus on kuni 20 000 miili. Meeskond on arvestatud 160-liikmeliseks, kuid laev võib täiendavalt peale võtta 450 inimest, 13 põhitanki või 70 autot. Lennusalgas on 16 helikopterist, maandumistekile mahub korraga kuus kopterit.
