USA saatis pingete najal lennukikandja Pärsia lahte

 (62)
USA saatis pingete najal lennukikandja Pärsia lahte
Foto: Zumapress

USA saatis sel nädalal oma lennukikandja USS Nimitzi Pärsia lahte vahetult enne Iraani tähtsaima tuumateadlase tapmist, mille eest Teheran ähvardab vastutavatele riikidele kätte maksta.

USA mereväe Bahreinis paikneva viienda laevastiku pressiesindaja komandör Rebecca Rebarich ütles laupäeval, et „lennukikandja lahingurühma naasmist” Pärsia lahte selle nädala kolmapäeval „ei toonud kaasa ükski konkreetne oht”.

USA lennukikandja lähetamine Pärsia lahte sai uue valguse, sest reedel tapeti Teherani lähedal varitsuses Iraani teadlane Mohsen Fakhrizadeh, kes USA ja Iisraeli luure väitel on islamivabariigi salajase tuumarelvaprogrammi arhitekt. Ajaleht The New York Times kirjeldas hiljuti Fakhrizadehi kui Iraani oma Robert Oppenheimerit - USA Manhattani projekti juhti, keda tuntakse ka aatomipommi isana.

Iraani tippteadlase tapmine ähvardab USA president Donald Trumpi ametiaja viimastel nädalatel vallandada uue vastasseisu Iraani ja tema vaenlaste, ennekõike USA liitlase Iisraeli vahel. Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei lubas laupäeval Fakhrizadehi tapmise eest kätte maksta ning president Hassan Rouhani süüdistas mõrvas kibekiirelt Iisraeli. Juudiriik suurendas rünnaku kartuses sel nädalavahetusel kõigi oma saatkondade julgeolekut.

Seotud lood:

USA mereväe pressiesindaja Rebarichi sõnul tuleneb lennukikandja saatmine piirkonda samal ajal aga hoopis USA vägede lahkumisest Iraagist ja Afganistanist. „Taoline tegevus tagab, et meil on piisavalt võimalusi, reageerimaks kõikvõimalikele ohtudele ja takistamaks vaenlasi jõudude vähendamise ajal meie vägede vastu tegutsemast,” ütles ta.

Ajalehega The New York Times rääkinud luureametnike sõnul oli Iraani tuumateadlase mõrva taga Iisraeli luure. Axios kirjutas laupäeval, et Fakhrizadehi tapmine on uus tipp Trumpi administratsiooni ja Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu juhtimisel Teherani vastu suunatud maksimaalses survekampaanias.

Tõenäoliselt raskendab see ka jaanuaris Trumpilt ameti üle võtva Joe Bideni jõupingutusi elustada Iraani tuumalepe, mis saavutati 2015. aastal president Barack Obama administratsiooni ajal. Trump tõmbas Washingtoni rahvusvahelisest kokkuleppest välja oma ametiaja algul, leides, et see on USAle kahjulik.

Iisraeli valitsuskabinet ning Vastuluure ja Erioperatsioonide Instituut (Mossad) keeldusid iraanlase tapmist reedel kommenteerimast, nagu ka Valge Maja, Pentagon, USA välisministeerium ja USA Luure Keskagentuur (CIA).